koealadesse suunatavat verevoolu. Kapillaaride takistus pole nii suur, kuigi nad on peenikesed, on nende pikkus vaid 0,5-1 mm. Vahetusfunktsiooniga seotud veresoonte võrgustik, kuhu kuuluvad prekapillaarid, kapillaarid ja veenulid, moodustavad mikroringeid erinevate koealade varustamiseks toitainete ja hapnikuga ning süsinikdioksiidi ja teiste ainevahetusjäkide äraandmiseks kudedelt verele. Need on nagu haruteede süsteemid, kus vere voolamine on aeglane. Kapillaarides ja sarnases võrgustikus on parimad tingimused (üldpindala kuni 6000 m2, õhukesed soneseinad, vere väike voolukiirus) ainete vahetuseks kudede ja vere vahel ( kopsukapillaareides hingamisgaaside vahetus vere ja alveolaargeesi vahel) Mahtuvusfunktsiooni täidavad vereringe madalrõhu süsteemi veresooned. Verekapillaarid, koonudes veenuliteks, need omakorda veenideks, mis lõpuk suubuvad alumise ja ülemise
Rööpa meetrikaal on sellistel teedel 60 kg/m, lubatud on suured kiirused ja telje- koormus kuni 22,5 t. Viimastel aastatel on ehitatud Euroopa riikides ka raudteid, mille puhul on veerevkoosseisu maksimaalseks teljekoormuseks 25,0 t. Raudteeliine koos raudteejaamade, haruteede ja pöörmetega nimetatakse raudteevõrguks. Raudteejaamades on olemas rongide teineteisest möödumise võimaldamiseks lisa- ehk varuteed. Raudteejaama eristabki raudteepeatusest varutee olemasolu. Varutee on vajalik ühe rööpapaariga raudtee kasutamisel rongide teineteisest möödumiseks.
annaabi.ee 
