i'm afraid he's not in-ma kardan,et ta ei ole kohal i'll put you through to....-ma ühendan teid... Hold on/the line,please-oodake/jääge liinile we were cut off-meid katkestati ti pick up/lift the receiver-vastu võttma to hang up/replace the receiver-kõnet lõpetama the line is busy/engaged-liin on kinni to insert aphone card-telefonikaart sisestama ringing tone-kutsuv toon dialling tone-pidev toon to dial a number-numbrit valima answerphone-automaatvastaja extension-haruliin he is on the phone-ta räägib telefoniga 1)Iseseisev töö: my dream trip or my travel experiences 2)Iseseisev töö: kirjutada artikkel ükskõik mis asjast,kohas kus seda müüakse,kellele mõeldud jms.
i'm afraid he's not in-ma kardan,et ta ei ole kohal i'll put you through to....-ma ühendan teid... Hold on/the line,please-oodake/jääge liinile we were cut off-meid katkestati ti pick up/lift the receiver-vastu võttma to hang up/replace the receiver-kõnet lõpetama the line is busy/engaged-liin on kinni to insert aphone card-telefonikaart sisestama ringing tone-kutsuv toon dialling tone-pidev toon to dial a number-numbrit valima answerphone-automaatvastaja extension-haruliin he is on the phone-ta räägib telefoniga 1)Iseseisev töö: my dream trip or my travel experiences 2)Iseseisev töö: kirjutada artikkel ükskõik mis asjast,kohas kus seda müüakse,kellele mõeldud jms.
Analüüsi kohaselt jaguneb Rail Balticu taristu kasutus transiitkaubaveo teenindamise ja Balti riikide impordi ning ekspordi vahel umbkaudu proportsioonis 57-43. (EY 2017) 14 Projekti eeldatavad investeeringukulud on kokku 5,788 miljardit eurot, millest Eesti trassiosa on 1,346 miljardit, Läti trassiosa 1,968 miljardit, Leedu trassiosa 1,734 miljardit ning Kaunase- Vilniuse haruliin 0,740 miljardit (EY 2017). Joonis 2. Rail Balticu investeeringukulud Allikas: EY (2017) Rail Balticu taristu opereerimiskulude prognoos koostati Euroopa raudteetaristu hoolduskulude ja tööjõukulu määrade põhjal korrigeerituna vastavalt Balti riikide oludele. Uuringu tulemusena on taristu opereerimiskulud esialgu madalamad ning kasvavad järk-järgult tasemele ligikaudu 69000 eurot raudteetrassi kilomeetri kohta aastas. Tööjõukulude osas eeldati, et see kasvab
19. saj teisel poolel kiirenes areng. Masina- ja metallitööstus (Tallinn). Tallinnast sai peamine tööstuslinn. Paberitootmiskeskus (70% kogu Vene imp. vajadustest). Tööstusettevõtteid hakati rajama ka väiksematesse linnadesse(Kunda, Aseri tsemenditehased). Üle Eesti tellise- ja lubjatehased, villa- , jahu- ,saeveski. Raudteede areng: Balti raudtee - Paldiski-Tallinn-Narva-Peterburi raudtee 1870 (Haapsalu haruliin 1904) Tapa-Tartu liin 1877, 1887 selle pikendus Valgani Kitsarööpmeline Valga-Pärnu raudtee 1896, 1897 Viljandi haru Kiirendas uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist, suurenes suhe Venemaa ja Läti alaga. Tallinn oluline sisseveosadam, Pärnu peamine väljaveosadam. Kiirsti arenes siekaubandus, sest linlased vajasid tarbekaupu. Laevandus: 19. saj arenes kiirsti. Laevaehitus: Häädemeeste, Käsmu. Laevaliiklus: Riia, Peterburi, Soome, Rootsi
annaabi.ee 
