Liigtoitelisus on peamiselt põhjustatud põlevkivi kaevandamisest ning põllumajanduses kasutatavatest väetistest. Samuti on ka üheks probleemiks suurel hulgal teostatav kalapüük. Peipsi järves on täheldatud 115 liiki suurtaimi. Kogu järves on dominandiks kaelus-penikeel. Kaldaveetaimestikus on peamine pilliroog. Peipsile on iseloomulik ka arvukate soo ja niiskuslembeste taimede (nt soo-alss) kasvamine ajutiselt vee alt vabanenud aladel. Haruldustest leidub Peipsis 5 nt vesi-naaskellehte, juus-penikeelt, väike penikeelt, mõru vesipipart, punakat penikeelt, ahtalehist penikeelt, muda-lahnarohtu, ujuv-jõgitakjat. Võrtsjärv Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti territooriumil olev järv, suuruselt jääb see alla Peipsile, olles seega Eesti suuruselt teine järv. Osa Võrtsjärve valgalast kuulub ka Läti Vabariigile. Võrtsjärv piirneb kolme maakonna
Ökoväli on liigi vajadustele sobilik ruumiline paigutus (suluspesitseja otsib puuõõnsusi, kuhu pesa teha). Ökoväljad linnatingimustes on vägagi mitmekesised ja võimaldavad paljudel liikidel linnas elada (varjupaigad, vesi, tuli, toit, teised loomad). 8. Linnaelustik, muster ja protsessid. Linnaelustik = muster + protsess MUSTER: Linn on ökoloogiliste tingimuste poolest kõige varieeruvam ökosüsteem/maastik – ekstreemsetest haruldustest ülimate inimkaaslejateni (nt 35% haruldastest jooksikutest elavad inimtekkelistel elupaikadel nagu teeperved, jäätmaad, karjäärid PROTSESS: Elupaigatingimused muutuvad kiiresti ja paljud on ennustamatute (pole lihtsalt uuritud!) tagajärgedega (nt Münchenis on viimase 100 aastaga hävinud 180 taimeliiki). * Mis on hemeroobus, nimeta paralleelmõisteid ja hemeroobsusklasse? Looma- ja taimeliikide suhtumine inimtegevusse. 1. Eristatakse