ning kasvavad siin senini. Nüüd on sanglepapuistu muutumas segametsaks, milles ka okaspuid on juba päris arvukalt. 1989.aastal laskis Hiiumaa Metsamajand valmistada Luidja lepiku rajajale Karl Ahrensile mälestuskivi, mille loojaks on skulptor Robert Rannasti asjaarmastajast poeg Märt Rannast. Kivi asub lepiku läänepoolses servas maantee ääres. Luidja rannas kasvab haruldusena pisilina - 5 cm kõrgune valgete õiekestega taim. Esmakordselt leidis selle taime dr. Gustav Vilbaste Aavalõuka talu juurest niiskelt pinnaselt. Kaua oli Luidja ainuke teadaolev pisilina kasvukoht Eestis. Hiljem leiti pisilina Hiiumaal Sarve poolsaarel, Kärdla rannaniidul, Jausa rannikul jm. Koos Eestis haruldase pisilina kasvukohaga on siia moodustatud 56 hektari suurune Luidja maastikukaitseala, mille kaitse-eesmärk on kaitsta unikaalset liivaluidetel
ning laialdasemaks kasutamiseks parkmetsades, eriti rumeelia mänd. Kollektsioonides ning 1970.-80. aastatel rajatud haljasaladel ning suurelamuhaljastuses esineb veel halli mändi (P.banksiana) ja keerdokkalist e. keerdmändi (P.contorta). Kumbki neist ei ole eriti dekoratiivne ega oma seega erilist tähtsust mujal kui kollektsiooniaedades, kus taksonite arv on omaette eesmärgiks. Iseenesest on need liigid täiesti vastupidavad meie oludes. Haruldusena kasvab meil ka kollane mänd (P.ponderosa), mille omapäraks on, et okkad paiknevad 3-kaupa kimbus (meil ainus 3-okkaline mänd). Kollane mänd ei ole kuigi talvekindel ning on vastuvõtlik ka seenhaigustele. Käesoleva õppeaine praktikumides tutvutakse järgmiste männiliikidega: Harilik mänd - Pinus sylvestris Mägimänd - P. mugo (põõsasja kasvukujuga) Alpi seedermänd - P. cembra Korea seedermänd - P. koraiensis Kääbus-seedermänd - P
annaabi.ee 
