Kahjurite hävitamiseks kasutatakse mahepõllunduses eelkõige mitmesuguseid taimede leotisi ja pukbreid (nõges, püreeter, soolikarohi, tubakas jne.). Antropogeenne stress. õhu saastamine, mullakeskkonna häiritus, resotamine ja lõhkumine Linn kui mitmekesine elupaik. Vaatamata ebastabiilsusele on linnade taimestik väga mitmekesine. Liigirikkuse suurim allikas on kultuurtaimed, eriti dekoratiivtaimed. Tallinnas on enamlevinud kultuurtaimi umbes 500, koos haruldastega aga palju rohkem kui looduslikke soontaimi Eestis. Loomade-seente spetsialiseerunud liikide elupaigana tulevad kõne alla siiski vähesed liigid, kuna enamuse kultuurtaimede biomass on liiga väike mingi teise liigi stabiilse polulatsiooni tagamiseks (NB! Haruldastel liikidel on vähe parasiite), nendega on enamasti seotud vaid laia ökoloogilise amplituudiga kohalikud taimtoidulised. Enam võib liigikaaslejaid leida puudel - näiteks on lehiste Eestisse sissetoomisele
o Pool-looduslike koosluste suhteliselt ulatuslik säilimine o Esindatud 113 sugukonda (s.h 12 sõnajalgtaimi) > suuremad sugukonnad korvõielised (25%), lõikheinalised (7%), kõrrelised, roosõielised (6%). · Ohustatud ja haruldased taimed Ohustatus: on toimunud kiired muutused liikide arvu vähenemises (tavaliselt mingi ohuteguri poolt) ning täpsustatud ajafaktori lõpus on neid haruldastega praktiliselt samapalju. Haruldus: tuleb määrata ajafaktor; olulist muutust ei ole aja jooksul toimunud taimi on koguaeg olnud vähe ja on ka edaspidi. · I LK seadus Eestis, esimesed kaitsealused taimeliigid I LK seadus: 1935. aastal (17.dets). Selle eelnõu koostasid T.Lippmaa ja G.Vilbaste. Moodustati Looduskaitse Nõukogu (esimees T.Lippmaa) looduskaitse üldine juhtimine, maa-alade, veekogude ja objektide looduskaitseregistrisse kandmine jne.
o Pool-looduslike koosluste suhteliselt ulatuslik säilimine o Esindatud 113 sugukonda (s.h 12 sõnajalgtaimi) > suuremad sugukonnad korvõielised (25%), lõikheinalised (7%), kõrrelised, roosõielised (6%). Ohustatud ja haruldased taimed Ohustatus: on toimunud kiired muutused liikide arvu vähenemises (tavaliselt mingi ohuteguri poolt) ning täpsustatud ajafaktori lõpus on neid haruldastega praktiliselt samapalju. Haruldus: tuleb määrata ajafaktor; olulist muutust ei ole aja jooksul toimunud – taimi on koguaeg olnud vähe ja on ka edaspidi. I LK seadus Eestis, esimesed kaitsealused taimeliigid I LK seadus: 1935. aastal (17.dets). Selle eelnõu koostasid T.Lippmaa ja G.Vilbaste. Moodustati Looduskaitse Nõukogu (esimees T.Lippmaa) – looduskaitse üldine juhtimine, maa-alade, veekogude ja objektide looduskaitseregistrisse kandmine jne.
annaabi.ee 
