on väga piiratud, mis takistab märgatavalt potensiaali majanduskasvuks. Õigete meetmete ja reformidega võiks Põhja-Korea majandus kasvada aastas 6-7%. Domineeriv sektor majanduses on tööstus, järgnevad teenused ning põllumajandus. Tegeletakse veel ka masinaehitusega, metallurgiaga, turismindusega, toiduainete töötlemisega. Rahandusega tegelevad 2 banka, I on kesk Põhja-Korea bank, millel on 227 harukontorit ja II bank on Changgwang krediidi Bank, millel on 172 harukontorit. Rahaks on Põhja-Korea won, (1 won 100 jeon) Põhja-Korea soovib arendada oma raketiprogrammi, kuid maailma juhtivad riigid on selle vastu. Hoolimata üleüldisest vastuseisust sooritas Põhja-Korea 5. aprillil 2009 raketikatsetuse, mis katsetust jälgivate riikide andmetel ebaõnnestus Põllumajandus Põhja-Koreas toimub plaanimajandus (majandus, kus mingit toodet või teenust ei toodeta mitte vastavalt turu nõudlusele, vaid vastavalt riigi poolt kehtestatud plaanile
Pangandus 2008. aastal tegutses Kreekas kokku 64 krediidiasutust, nende hulgas 19 kommertspanka, 16 krediidiliitu, 23 teiste EL riikide ning 5 kolmandate riikide krediidiasutust. Samas on Kreeka pangad aktiivselt laienenud Ida- ja Kagu-Euroopasse, sh Eestisse. 2007.a. tegutses teistes riikides 3000 Kreeka panga tütarettevõtet, andes tööd umbes 42 tuhandele inimesele. 8% pangandusturust omatakse Balkani riikides, varadega väärtuses 26 miljardit eurot. Bulgaarias tegutseb 640 Kreeka panga harukontorit, moodustades 23,6% kogu varade väärtusest. Makedoonias tegutseb 75 harukontorit, moodustades 32,6% sealsest pangandusturust. (8) 22 Energiamajandus Kreekal on väikesed nafta ja gaasi varud ning tugineb suuresti energia impordil. 2006 aastal tarbis Kreeka 14 PJ (PetaDzaul) energiat millest 64% moodustas nafta, süsi 23%, gaas 8% ning hüdro- ja taastuvenergiad 5%. Kreeka on kujunemas oluliseks energiatransiidi riigiks
annaabi.ee 
