Mis on võrdlev tööõigus, mida sellega tahame saavutada. Mida võrdleva tööõigusega teha saab? Peamine mõte on teada saada, kuidas on mingi aspekt erinevates maailma piirkondades reguleeritud ning kuidas saaks seda ka ise kasutada. EL direktiivid sünnivad läbi võrdleva käsitluse. Võrdlevat tööõigust kasutatakse ka rahvusvaheliste ettevõtete juures, näiteks filiaalide puhul. Euroopa töönõukogusid on Eestis olemas. Seda seetõttu, et Eestis on mitme suure firma harufirmad (nt G4S). Eestist valitakse ka sinna nõukogusse paar esindajat. Võrdleva tööõiguse mõiste puudub. See on alati pikk kirjeldus sellest, mida võrdlev tööõigus teeb. On kaks koolkonda, kes töösuhete võrdleval käsitlusel tooni annavad. Esimene koolkond ehk konvergentsi koolkond ütleb et töösuhete võrdlemine on mõttetu. Seda seetõttu et tootmine globaliseerub ja muutub ühesuguseks, siis töösuhted seoses sellega lähevad samasuguseks
tükkturvast, mida kasutati ka kohapeal kuid veeti ka mujale soojusjõujaamade kütteks. Seoses hüdroelektrijaamade rajamise, gaasi, küttepetrooli ja masuudi kasutamisega vähenes 70. aastatel kütteturba osatähtsus. Lõpetati tükkturba tootmine. 5.5.3. Alusturba ja aiandusturba tootjad Seoses kollektiviseerimise ja suurfarmide rajamisega tekkis vajadus alusturba järele. EPT (Eesti põllumajandustehnika) asutati 1961. aastal, mille harufirmad paiknesid igas maakonnas. Ettevõtete süsteem omas tootmisväljakuid ca 10 000 ha. Toodeti kuni 1,5 milj. tonni (150 t/ha) Kadudeks hinnati 10%. Peamiselt alusturvas, väetusturvas, aiandus ja melioratiivturvas. Tegeldi ka ekspordiga. 1991 aastal eksportis 17 ettevõtet turvast. Ühisfirmad Hollandiga (Deltatorf). EPT-des pallimistsehhid (Prääma, Ellamaa, Võru, Sangla). Koti maht 170 l e. 6 kuupjalga. Pressitakse kokku 2,5 korda, koti kaal 40..50 kg. Turba kaevandamise kõrgaeg oli
annaabi.ee 
