Kuna Belli ema ja abikaasa olid kurdid, mõjutasid nad tugevasti Belli teadustööd. 1868 andis Bell Londonis Susanna Hullis kõnetunde kurtidele lastele. 1871 oli ta kurttummade õpetaja Northamptonis Clarke'i koolis Massachusettsis. Seejärel oli ta koolijärelvalvenõukogu esimees ja kuni surmani selle liige. Clarke'i koolis kohtus ta ka oma tulevase naisega, kes tol ajal koolis õpilane oli. Samal ajal tegutses Bell ka Ameerika Kurtide varjupaiga juures Connecticutis Hartfordis. 1914 oli Bell üks Montessori ühingu loomise eestvedajaid USAs. 18731877 oli Bell Bostoni Ülikoolis kõnetehnika ja häälefüsioloogia professor. Väidetavalt tundis Bell ise end alati rohkem kurtide õpetajana kui maailmakuulsa leiutajana .
Videvik I Koostanud: Annabel 5.b Stephenie Meyerist Stephenie Meyer (sünninimega Stephenie Morgan sündinud 24. detsembril 1973 Hartfordis) on Ameerika Ühendriikide kirjanik. Stephenie Meyeri esimene teos oli romaan "Videvik", mis ilmus 2005 aastal. Järgnevatel aastatel kujunes selle põhjal välja romaanisari "Videvik", millele on ilmumas viies osa. Stephenie Meyeri raamatutest on tehtud ka filme. Videviku (I osa) tähtsad tegelased · Isabella Swan (Bella) · Edward Cullen (Vampiir) · Charlie Swan (Bella isa) · Jacob Black (Bella sõber) · Carlisle, Esme, Emmett ja Alice Cullen ning
kõik oma telefonid välja. Ta oli soti päritolu ameerika teadlane, leiutaja ja õpetaja. Kuna Belli ema ja abikaasa olid kurdid, mõjutasid nad tugevasti Belli teadustööd. Belli on kutsutud ka kurtide isaks, sest 1868 andis Bell Londonis, Susanna Hullis kõnetunde kurtidele lastele. Siis veel 1871 oli ta kurttummade õpetaja Northamptonis Clarke'i koolis, Massachusettsis. Siis tegutses Bell ka Ameerika Kurtide varjupaiga juures Connecticutis, Hartfordis. Clarke'i koolis kohtus ta ka oma tulevase naisega, kes tol ajal oli koolis õpilane. Veel oli ta koolijärelvalvenõukogu esimees ja kuni surmani selle liige. Peale telfoni leiutas Bell veel raadiosaatija. Veel üritas ta leiutada metallidetektorit, kui President James Garfielt tapeti, sest ta tahtis seda saatuslikku kuuli üles leida. See tal ebaõnnestus.
"Videvik" Stephenie Meyer Stephenie Meyer on sündinud 24.detsembril 1973 Hartfordis ja ta on Ameerika Ühendriikide kirjanik. Stephenie esimene teos oli vampiiriromaan "Videvik", mis ilmus 2005. aastal ja tegi autori kohe tuntuks. Järgnevatel aastatel kujunes selle põhjal välja Romaanisari "Videvik". Tegevus toimub põhiliselt Forksis, kui Isabella "Bella" Swan kolib raamatu alguses Arizonast oma isa Charlie juurde. Bella ema on abielus elukutselise pesapalluriga ning mees peab ameti tõttu tihti reisima. Tütar sai aru, et ema
,,The Twilight saga: Breaking Down part 2" (2012). Stephenie Meyer ütleb, et idee Twilighti raamat teha tuli tal 2. juunil 2003. aastal, kus ta nägi seda unes. 4 raamatut on võitnun palju auhindu. 2008. Aastal võitis ,, Koidukuma" Britannias ,,Aasta lasteraamatu" auhinna, 2010 aasta novembriks oli müüdud üle 116 miljoni raamatu. Autor Stephenie Meyer (sünninimi Stephenie Morgan; sündinud 24. detsembril 1973 Hartfordis) on Ameerika Ühendriikide kirjanik. Stephenie Meyeri esimene teos oli vampiiriromaan "Videvik", mis ilmus 2005. aastal ja tegi autori kohe tuntuks. Meyer kasvas üles Arizonas kuuelapselises perekonnas. Ta lõpetas keskkooli Arizonas ja astus Brigham Youngi ülikooli Utah's, mille lõpetas bakalaureusena inglise kirjanduses. Ta kohtus oma mehe Christian Meyeriga ajal, mil ta Arizonas elas, ja abiellus temaga 1994, kui nad mõlemad olid 21-aastased. Christian oli audiitor, kuid loobus oma
võeti kurss iseseisvusele, mis 2 aasta pärast ka õnnestus. Eesti iseseisvus taastati 20. augustil 1991. aastal. 5. Mati Hint USA-s, väliseestlased, välismaailm Veidi enne Balti ketti läks Mati Hint esimese Eesti esindajana USA-sse. Ta külastas seal erinevaid linnu, Harvardi ülikooli ja Eesti konsulaati, kus kõneles Baltimaade olukorrast ja Eesti suhetest Moskvaga. 23. augustil pidasid nad koos leedulase Linas Kucinskasega Hartfordis meeleavalduse, millele järgnes lippudega rongkäik. Ta andis mitmeid intervjuusid ja sai sellele suurepärast vastukaja. Samuti esines populaarses saates News Hour, kus ta pidas tunniajase teledebati koos Eesti-sõbraliku poliitiku Paul Globe'ga. Osadel väliseestlastel oli ekslikke artikleid lugedes ja kõnesid kuulates tekkinud RR-st arvamus kui riigireetjast. Mati Hint pidas Eesti majas kõne, kus ta selgitas Eesti tegelikke olusid ning sai suurepärase vastukaja osaliseks
[1, lk l47] Eesti iseseisvus taastati 20. augustil 1991. aastal. 5. Mati Hint USA-s, väliseestlased, välismaailm Veidi enne Balti ketti läks Mati Hint esimese Eesti esindajana USA-sse. Ta külastas seal erinevaid linnu, Harvardi ülikooli ja Eesti konsulaati, kus kõneles Baltimaade olukorrast ja Eesti suhetest Moskvaga. 23. augustil pidasid nad koos leedulase Linas Kucinskasega 11 Hartfordis meeleavalduse, millele järgnes lippudega rongkäik. [2, lk 69] Ta andis mitmeid intervjuusid ja sai sellele suurepärast vastukaja. Samuti esines populaarses saates News Hour, kus ta pidas tunniajase teledebati koos Eesti-sõbraliku poliitiku Paul Globe'ga. [2, lk 70] Osadel väliseestlastel oli ekslikke artikleid lugedes ja kõnesid kuulates tekkinud RR-st arvamus kui riigireetjast. Mati Hint pidas Eesti majas kõne, kus ta selgitas Eesti tegelikke
annaabi.ee 
