2. Arhiivide avalikkuse printsiip igal kodanikul oli õigus pääseda arhiivi (samas hakati välja töötama piirangute süsteemi). 3. Ekspertiisi probleemid mida arhiivi võtta, mida mitte. Arhiivi võeti kõik praktilise väärtusega dokumendid. Ajaloolise väärtusega dokumendid koondati raamatukokku. Sellega toonitati, et arhiiv ei ole kultuuriasutus (seda on raamatukogu); arhiiv on riigi atribuut! 1821 asutati Pariisis École Nationale des Chartes (eestipäraselt kasutatud kui Hartade kool). Kooli eesmärgiks oli arhivaaride ja raamatukogude töötajate koolitamine. Kõige selle taustal oli arhiivinduse süsteem oma arengus jõudnud kriisi, mis avaldus dokumentide korrastamise põhimõtetes, sest kehtinud pertinentsiprintsiip ei toiminud enam kogunevate dokumentide hulk oli kasvanud, iga dokumenti ei saanud hoida täiesti iseseisva üksusena, puudus oli arhivaaridest. Provenientsiprintsiibi väljakujunemine ja mõiste sisu.
Ei kehtesta sanktsioone. Karistusõigus – õigusharu, mis on suunatud võitlusele süütegude (kuritegude ja väärtegude) vastu ja rakendades karistusi süütegude toimepanijate vastu. Karistusõiguse põhinormid Karistusseadustikus. Kohtu- ja protsessiõigus – reguleerib kohtumenetluse korda süütegude uurimisel, uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtute tegevus. Rahvusvahelise õiguse jaoks ei ole ühtset seadusandjat, kuna selle norme loovad suhtest osavõtjad ise lepingute, paktide, hartade, konventsioonide jne sõlmimise teel. Rahvusvaheline eraõigus kehtestab reeglid, millise riigi õigust kohaldatakse siseriiklikus kohtus, kui õigussuhtes esineb välismaine element. Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas sõltumata subjektidest (kas riik, organisatsioon või isik) autonoomse meetodi abil. Tööõigus reguleerib tööandjate ja töövõtjate vahelisi suhteid ja mõningaid nendega seotud suhteid.
annaabi.ee 
