jooks, jalgpall, korvpall , sõudmine, suusatamine. Peamine kasu vastupidavuse arendamisel on võime säilitada väsimusele vastupanu, mis tekib raskete treeningute ja võistluste käigus. Sportlik tulemus sõltub 70% ulatuses sportlase indiviidi pärilikust lihaste koostisest. Teiseks faktoriks, mis kujundab välja vastupidavuse näitjaid, on psühholoogiline häälestatus: tahtejõud, motivatsioon ning soov võita. Hea vastupidavus treeningutel on ka suureks plussiks ka lihtsalt harrastussportlasele, sest treening: · Tugevdab luustikku · Parandab meie vereringeelundkonna tööd ning alandab vererõhku · Põletab rasva · Leevendab stressi ja parandab meeleolu · Vähendab diabeedi tekkimise ohtu · Tugevdab südant · Kiirendab ainevahetust Vastupidavustreening tagab samuti ka korraliku taastumise trennist, tõstab psüühilist taluvustaset, vähendab depressiooni, parandab peaaju verevarustust ning aitab unehäirete vastu
Harrastussportlane erineb teistest ratsasportlastest just selle tõttu, et ta tegeleb ratsutamisega peamiselt põhitegevusest vabal ajal naudingu ning rahulolu saavutamiseks (ERL,Harrastussport). Eesti Ratsaspordi Liidu harrastaja määratluse järgi peetakse harrastajaks vähemalt 22-aastast ratsanikku, kes ei ole professionaalne treener ega ratsastaja. Harrastaja pole osalenud viimase 5 aasta jooksul kõrgemal tasemel kui harrastussportlasele lubatud. Harrastajal on saavutussportlasega võrreldes raskem saavutada õiget tunnet hobuse seljas, kuna üldjuhul on harrastajateks inimesed, kes käivad ratsutamas vabal töövälisel ajal mõned korrad nädalas (4-5 korda) ning sageli jagades mõne teise ratsanikuga ühte ja sama hobust (Kiilo, 2013). Tihtipeale sõidetakse üldse ratsakooli hobusega, kes on mitme ratsaniku sõita. Samas on paljudel harrastajatel oma hobune, kes vajab
annaabi.ee 
