Akvakultuuritoodangu kogumahuks on umbes 35 500 tonni ning väärtuseks ligikaudu 72 miljonit eurot. Karpkala ja vikerforelli aastatoodang ulatub vastavalt 22 000 ja 11 000 tonnini. Lõhet ja forelli kasvatatakse ka kalade asustamiseks veekogudesse, et toetada kutselist ja harrastuspüüki. Kutselise ja harrastuspüügiga sisevetel on hõlmatud 600 000 hektarit Poola jõgesid, järvi ja mageveehoidlaid. Kutselised kalurid püüavad aastas umbes 5 000 tonni mageveekalu, samas kui harrastuskalastajad peamiselt õngitsejad püüavad ligikaudu 40 000 tonni kala. Akvakultuuritootmise ja kutselise kalapüügiga sisevetel on hõivatud umbes 4 500 inimest. Juba mitmeid aastaid on töötlevat tööstust iseloomustanud kiire kasvutempo ning praegu moodustab see 2% Poola toiduainetetööstuse toodangu väärtusest. 2003. aasta lõpus tegutses 340 kalatöötlemisettevõtet. Töötleva tööstuse kogutoodang ulatub umbes 273 000 tonnini,
on tingitud kalavarude madalast looduslikust taastootmisest (rändetõkked, kudealadevähenemine ja halb kvaliteet). Samuti on probleemiks liigne püügikoormus ja röövpüük (see varudele ohtu ei kujuta, sellest tulenev probleem on kaetud röövpüügi ja liigse püügikoormusega). Kalurite saagile avaldavad survet lisaks kalatoiduliste lindude ja mereimetajate arvukuse kasv ning võõrliikide levik. Kuna üht ressurssi kasutavad nii kutselised kui harrastuskalastajad on nende gruppide vahel tekkinud erimeelsusi, eriti püügil rannikumeres ja Peipsi järves. Erinevate huvigruppide eelistusi on arvesse võetud kalapüügivõimaluste kehtestamisel, pidades kalarikastes piirkondades silmas nii kutselise kui harrastuspüüdjate huve. Oluline on, et nii harrastuslik kui kutseline kalapüük koosmõjus ei ületaks kalavarude jätkusuutlikku kasutamise tagamiseks seatud püügimahtu. Harrastuskalapüügi võib tinglikult jagada kolme gruppi: 1
annaabi.ee 
