Urmas Sisask Janeli Uuesoo ja Moona-Anna Mäeots Urmas Sisask Elulugu • Sündinud 9. septembril 1960 Raplas • Õppinud kompositsiooni Tallinna Muusikakeskkoolis Anatoli Garšneki, René Eespere ja Mati Kuulbergi juhendamisel • Tallinna Riiklik Konservatoorium – 1985 • Töötanud muusikaõpetaja ja koorijuhina (Jänedal) • Siiri Sisaski vend • harrastusastronoom Looming • Inspireeritud astronoomiast • Siiras ja impulsiivne lähenemine elule ja muusikale • Koorimuusika • Filmi- ja teatrimuusika • Huvi möödunud aegade muusika vastu • Lihtne ja kaunikõlaline • Arvutas välja planeetide teoreetilised helid - Kumayoshi Stiil • Maagiline rütmipulss • Tonaal- ja modaalharmoonia • Variantne ja variatsiooniline arendus • Polüfoonia ja heterofoonia
1980-ndatel alustanud heliloojad/muusikud · ,,Laulev revolutsioon", mis viis 1991.a Eesti taasiseseisvumiseni · Hoogustus kooriliikumine · Taasavastati isamaalaule · Rene Eespere, Alo Mattiisen, Veljo Tormis · Vaimulikud muusikazanrid. Urmas Sisaski eestikeelne ,,Eesti missa" (ettekanne 1994.a üldlaulupeol) · Tartu levimuusikapäevad (1979.a) Urmas Sisask (1960 ...) · Helilooja · Harrastusastronoom · Asutas Jänedale muusikatähetorn-planetaariumi. /K/: ,,Tähistaevas" Kassiopeia · ,,Tähistaeva tsükkel" (1980-1995). Siin koondas ta lood kahte sarja, pealkirjadega ,,Põhjataevas" ja ,,Lõunataevas", mõlemas 22 miniatuuri. Aastail 2003-2004 lisandus tsüklile ka kolmas sari rahvaviisidel põhinev ,,Eesti rahvataevas" · ,,Plejaadid" klaverile, sonaat ,,Linnutee galaktika" kahele klaverile, sonaat ,,Andromeda galaktika" kahele klaverile. · Koorilooming
muusika. Erkki-Sven Tüür - armastab teostele panna võõrkeelseid mitmetähenduslikke pealkirju. Esimesed kompositsioonid seotud rock ansambliga "In Spe". Kirjutab muusikat tellimuse peale parimatele interpreetidele. Tähtsus: kogu maailmas tunnustatud helilooja. Teosed: kammermuusika sari `Architectonics', orkestriteosed(Symbiosis,Exodus), 5 sümfooniat.Reekviem.Ajaloolise taustaga ooper `Wallenberg'. Urmas Sisask helilooja,koorijuht,harrastusastronoom, kelle eesmärgiks on muusikasse kirjutada kõik tähtkujud. Teosed: klaverimuusika(`Tähistaeva tsükkel'), kooriteosed(`Gloria Patri'), orkestriteosed. Alo Mattiisen on kirjutanud laule, filmimuusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilmide ja telelavastuste muusikat Eksperimenteerija. Elektrooniline muusika. Tähtsus: viie isemaalise laulu autor(`Kaunimad laulud' , `Minge üles mägedele', `Sind surmani', `Isamaa ilu hoieldes', `Eestlane olen ja eestlaseks jään'
annaabi.ee 
