meelitasid eksiradadele vanad harjumused; temagi jaoks olid vastavastatud loogika normid liiga noored, et ikka kriteeriumidena silma es seista. Kuid see kõik ei vähenda Aristotelese tähtsust loogika rajajana. 7 4. LOOGIKA OSA TEADUSTE SÜSTEEMIS Oma korrastava taibukusega jõuab Aristoteles varakult järeldusele, et kõik inimlikud teadmised liigituvad vastavalt nende otstarbe ning laadile erinevaiks teadmis või harrastusaladeks. Selle arusaamise lähteks on tunnetus, mille kohaslt ,, kõik vaimutegevus on kas praktilist, poeetilist või teoreetilist laadi". Vastavalt sellele on ka teadus Aristoteles tarvitab selle tähistamiseks mõistet ,, filosoofia" - kolmesugune: teoreetiline- kui ta uurib antud olevat kui niisugust selles kehtivate kindlate mõistete varal ja püüab sel viisil tunnetada selle põhiolemust; praktiline- on seotud inimese tegevuse ja hoiakutega; poeetiline kui ta
Toetumine kogemustele ja vaatlusandmeile tagab kaine ning realistliku ajalikkuse. Aristoteles tavatses kasutada oma vaatlustulemusi ja kogemusi toormaterjalina üldkehtivate tõdede tunnetamise otsinguil - jäädes selles suhtes oma mõtlemise sügavamalt tuumalt ikkagi esmajoones platonistiks. 5. Loogika osa teaduste süsteemis. Aristoteles jõuab varakult järeldusele, et kõik inimlikud teadmised liigituvad vastavalt nende otstarbe ning laadile erinevaiks teadmis- või harrastusaladeks. Selle arusaamise lähteks on tunnetus, mille kohaselt "kõik vaimutegevus on kas praktilist, poeetilist või teoreetilist laadi". Vastavalt sellele on ka teadus kolmesugune: teoreetiline - kui ta uurib antud kui niisugust, selles kehtivate kindlate mõistete varal ja püüab sel viisil tunnetada selle põhiolemust; praktiline - kui ta uurib inimese tegevust ning hoiakuid; poeetiline - kui ta tegeleb kunstiliste või tehniliste oskuste uurimise, omandamise ning õpetamisega.
annaabi.ee 
