individuaalselt midagi tegema panna. Tavaliselt mängitakse ka rühmiti. Kui iga laps võtaks omale erineva mängu ning hõivaks selleks vajaliku ruumi, jääks rühmaruum väga väikeseks. Seepärast toimubki arendustegevus rühmades kollektiivselt. Esimeseks lahenduskäiguks peaks olema rühmade suuruse vähendamise. Seepärast on eralasteaedades võimalus vägagi lastega individuaalsemalt töötada. Paljud õpetajad seda harrastavadki. Nad jagavad rühma veel väiksemateks gruppideks ning vastavalt päevadele tegelevad lisaks rühmategevustele eraviisiliselt ka pisikeste gruppidega. J.Käisi toimetusel ja kooliuuendusrühma liikmete kaastööl ilmus aastatel 1931-1936 13 metoodilisest käsiraamatust koosnev sari neljas jaos ,,Uusi teid algõpetuses", mis käsitlesid peaaegu kõiki algkooli õppeplaanis olevaid aineid. Tema pedagoogilised ideed ja tööd leidsid suurt tähelepanu ka väljaspool kodumaad. (Eisner 1985: 11)
16 sisaldab muusikat kui kohustuslikku treeningelementi. Need spordialad on joonisel 5 rohelise värviga välja toodud. Uurimistöö esimeses osas välja toodud varasematest uuringutest selgus, et muusikal on suurem mõju just madala intensiivsusega ja sünkroonseid liigutusi sisaldatavatele spordialadele, mida Rapla Ühisgümnaasiumi noored joonis 5-e põhjal harrastavadki. Järelikult on järgnevad vastused mõjutatud sellest, et enamik õpilasi tegeleb selliste spordialadega, mida muusika enim mõjutab. Kuigi esindatud on ka asünkroonseid liigutusi sisaldavad ja kõrge intensiivsusega spordialad, võivad vastused olla siiski vähesel määral kallutatud. 3.4 Muusika kuulamise sagedus Kui tihti kuulatakse treenides muusikat 57 62 Ei kuula üldse
annaabi.ee 
