kontserte, sealhulgas ka 3 Eestis. Varajane elu Oscar Peterson sündis Montrealis, Väikse Burgundia linnaosas. Kasvades üles mustanahaliste linnaosas, ümbritsetuna varasest 20. sajandi dzässmuusikast, sai viieaastane Peterson indu õppida trompeti- ning klaverimängu. Seitsme aastaselt avastati tal aga tuberkuloos, mis sundis teda trompetimangimise jätma ning ta keskendus sellest ajast saadik vaid klaverile. Esialgu õpetasid teda tema harrastajast klaverimängijast isa, Daniel Peterson ning õde Daisy. Peterson harjutas klaverimängu väga tõsiselt, ligi kuus tundi päevas ning juba üheksa aastaselt tegi ta silmad ette nii mõnelegi elukutselisele muusikule. 14 aastaselt võitis ta rahvusvahelise muusikakonkursi, mis oli korraldatud CBC* poolt. Peale võitu langes ta aga koolist välja. Temast sai elukutseline pianist, kes hakkas esinema raadioülekannetes, kontserditel ning lokaalides. Mõjuallikad
9 4 PILLIMEESTEST ,,Meie Eesti rahwa keskel asuwad praegusel ajal küll 1000 mängijat, kes keelpillide ja pasunatega koorides koos mängiwad" kirjutad 1891. aasta jaanuaris oma laulupeoüleskutsetes J.H.Wirkhaus. Ma ei arva, et ta tahtis pillimeeste arvu vähendada, tõenäöline, et tal puudus ammendav ülevaade orkestriliikumise tõelisest alatusest, sest tegelikult oli üleskutse kirjutamise ajal orkestrites ligikaudu 1600-1700 harrastajast muusikut. Muusikud olid põhiliselt nooremad taluperemehed ja rentnikud, koolmeistrid, käsitöölised ja vabrikute läheduses ka töölised. Andmed puuduvad külakehvikute ja sulaste osavõtu kohta, seda takistas juba nende liikuv eluviis ja sotsiaalne saatus. XIX sajandi teisel poolel toimus musitseerimisvormide jagunemine erinevate sotsiaalsete kihtide vahel. Pillimäng orkestris sai enamasti varakamate ja tähtsamate harrastusalaks, vaesemate ja vähemtähtsate meelispilliks
annaabi.ee 
