rahvaspordis. Selle üle, kuidas toitumist ja vedeliku tarbimist võimalikult kasulikult taastumise kasuks tööle panna, arutletakse pidevalt ja selle koha pealt on palju erinevaid arvamusi. Samuti tekivad erinevused ka sõltuvalt sportliku eriala spetsiifikast. Taastumis protsessis on hõlmatud erinevate toitainete taastamine organismis, nagu süsivesikud, valgud, vedelikud ja elektrolüüdid. Nende tarbimise kogus sõltub suuresti inimesest ja sellest, mis spordiala harrastajaga on tegu. Sellist valemit, mis sobib kõigile, taastumiseks pole, sest väga suured mõjurid on sugu, vanus, kehakaal, sportlik vorm, pingutuse kestus ja muidugi ka keskkond, kus pingutus toimus. Meelde tuleb jätta peale füüsilist pingutust kolm märksõna: Vedeliku varude ja mineraalide taastamine; valgu varude täiendamine; energia varude täitmine. Need on peale pingutust kõige tähtsamad tegevused, et kiiresti taastuda. Energia taastamine
vajalik hobuste kohta ning selle järel sooritada vajalik eksam, mis annab loa võistluslitsentsi taotlemiseks. Ratsutamine on meeskonnatöö, kus kõige olulisemaks partneriks on ratsutaja ja hobune (Aasmäe, 2004). Vähemtähtsad ei ole ka teised osapooled, nagu treener, ratsastaja, omanik, talliomanik, veterinaar, sepp (Tuvi, 2006). Harrastajal võib probleemiks langeda õige treeneri leidmine, kes harrastajale sobival ajal on nõus harrastajaga tegelema, mistõttu võib atesteeritud treeneri juhendamisel treenijate arv olla alla 40% ja 10 seda samuti vaid 2 korda nädalas (Kiilo, 2013). Sellistel tingimustel väheneb ka nende eelis õppida ratsutama tihtipeale saavutusspordile sobilikule tasemele. Ainult harrastajatele mõeldud võistluseid on vähe ja sellega väga palju võimalusi võistlemisega alustamiseks pole, kuna algajad harrastussportlased ei pruugi kohe
annaabi.ee 
