Tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga ja ümbritsetud igast küljest tiheda sammastereaga. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Seda kasutati peale templite veel ühiskondlikel hoonetel ja elumajadel. Arhitektuuris eristatakse kolme stiili- Dooria, Joonia ja Korintose stiil. Kõige lihtsam on neid eristada sambakapiteelide järgi. Kreeka arhitektuur jälgis kindlaid proportsioone, ehitised mõjuvad täiuslike ja harmoonilistena, arhitektid kasutasid ülima täiuslikkuse saavutamiseks ka mõningaid optilisi parandusi, nt, et sambad tunduksid ideaalselt vertikaalsed, tuli neid ülaosas tegelikult sissepoole kallutada. Templid olid kaunistatud reljeefide ja ehisornamentikaga, tänaseks säilinud peamiselt lumivalged marmorehitised olid tegelikult suures osas värvitud kirgastes toonides. Arhitektid ei tegelenud ainult üksikute hoonete
T = 2 = 2 0 . k g Matemaatilise pendli võnkumine. Matemaatiliseks pendliks loetakse idealiseeritud süsteemi, mis kujutab endast venimatu ja kaalutu niidi otsa riputatud punktmassi. Viies pendli välja vertikaalsest tasakaaluasendist, tekivad väikestel hälvetel harmoonilised võnkumised, mille periood avaldub pendli pikkuse l ja raskuskiirenduse g kaudu järgmiselt l T = 2 . g Võnkumised on veel küllalt heas lähenduses vaadatavad harmoonilistena isegi siis, kui niidi maksimaalne kõrvalekalle on 30 0 . Suurematel hälvetel on pendli võnkumine perioodiline, aga ei avaldu enam harmoonilistel võnkumistel kehtiva lihtsa seosega. Näidisülesanne 17. Vedru otsa riputatud kuulikese mõjul pikeneb vedru 6 cm võrra. Kui suur on sellise vedrupendli võnkeperiood? 26 Lahendus. Teeme joonise. Vasakul on vedru Antud: vabas olekus
annaabi.ee 
