Esimene on männilised (lad.k Pinaceae), teine on araukaarialised (lad.k Araucariaceae), kolmas on kivijugapuulised (lad.k Podocarpaceae), neljas on küpressilised (lad.k Cupressaceae), viies on peajugapuulised (lad.k Cephalotaxaceae), kuues on jugapuulised (lad.k Taxaceae) ja seitsmes on sciadopityaceae lad.k. (1.) 4 2.HARILIK MÄND Harilik mänd on igihaljas okaspuu liik. Harilik mänd on Eesti pärismaine puu. Harliku männi ladina keelne nimetus on Pinus sylvestris. Harilik mänd on kõige levinum puu Eestis. Mänd katab 38% Eesti metsamaadest ja 39% kõigi puistute tagavarast. Kõige rohkem on kaetud Hiiumaa. Eesti kõrgeim harilik mänd kasvab Tartu maakonnas Järvselja metskonnas. Selle männi kõrgus on 43 meetrit, aga mõned uurijad on selle kõrguseks saanud 46 meetrit. Eesti männid kasvavad umbes 30 50 meetri kõrguseks. Eestis kasvavad viljakuselt parimad männimetsad Põlva- ja Võrumaal.
Aeroloogiline sondeerimine võimaldab mõnekümne minuti jooksul saada tähtaimate meteoparameetrite jaotuse vähemalt 10-12 km või isegi 20km kõrguseni . Saadetakse sond tavevasse ja tehakse diagram. 1 üks jam Harkus . Diagrammile joonestatakse temperatuurikõver ( punane nn stratifikatsioonikõver) ; kastepunktikõver (harilik pliiats või katkendlik joon ) ; märja adiabaadi kõver ( harliku pliiatskiga , pidev joon , nn olekukõver) Temperatuurikõvera alguspunktist tõmmatakse esimene abijoon üles vasakule piki kuiva adiabaati, kastepunktikõvera alguspunktist tõmmatakse teine abijoon üles paremale piki isogrammi, abijoonte lõikepunkt annab kondensatsiooninivoo, edasine temperatuurimuutus kõrgusega on märgadiabaatiline; kondensatsiooninivoo määrab ligikaudselt pilvede alumise piiri kõrguse, pilvede alumina piir on harilikult