taasavati- 1802 5. a) 33% b) 1919 c)230 000 hobest d) 1ha põllumaa kohta.. 1? Hobune 5.2 konditsioonilt: kiirusehobune tööhobune raskeveohobune universaalne hobune 5.3 7-12% 5.4 16 5.5 Kabi 6.1 konstitutsioonitüübilt: töö näituse sugu mitte rahuldav 7.1 harkjalgse ja harkvarbalise seisu vahe? Harkjalgsel seisul on hobuse jalad harkis, harkvarbalisel seisul on alumine osa deformeerunud, kabjad hoiavad laiali 7.2 saabeljalgne seis? tagumiste jalgade ülemine osa tuleb otse alla, aga jala alumine osa suunatud ette. kabjad on ete suunatud. 7.3 ruunjas, kimmel 7.4 otsmikul on täpp : 0,5-4cm 7.5 2,5 aastaselt 8. 4 põhimõõdet ja nende mõõtmistäpsus? Turjakõrgus...täkud 158 ja märad 156 min Rinnaümbermõõt.... Kere põikpikkus... Kämbla ümbermõõt....täkud 18 ja märad 17 min 9.
a c) 230 tuhat d) 3.5 hobust 6.1) konstitutsioonitüübid kulesovi järgi : õrn, tihke, kohev, toores. 6.2) konditsioonilt jagatakse hobused: 1) näituse konditsioon 2) töökonditsioon 3) sugukonditsioon 4) mitterahuldav kondtsioon 6.3) täiskasvanud hobusel moodustab luustik kuni 7-12% kehamassist 6.4) maksimaalse pingutuse korral võib hobuse hapnikuvajadus suureneda 15-17 korda (laskovi andmetel) 6.5) kannaliigesest allapoole jääv piirkond on pöid 7.1) mis vahe on harkjalgsel ja harkvarbalisel seisul ? harkjalgsel on jalad alates õlast harkis, laiema vahega kui normaalne, harkvarbalisel seisul on kabi ainult väljapoole pööratud. 7.2) kirjelda saabeljalgset seisu : Korrapärase seisu puhul langeb puusaliigesest alla lastud vertikaaljoon sääre keskkohalt, kabja külgseina keskkohalt poolitab kabja.Tagajala kand on keskteljest taga pool täielikult ja pöialiiges on teljest eespool. 7.3) valged karvad raudjate, punaste, pruunide, kollaste seas: kimmel. 7