oli. Alles „Lingvistilise metsa“ järel on kultuuriavalikkus temast laiemalt teadlikuks saanud. Kuna Mikita on pärit Suislepast, käis ta ka sealses mõisakoolis, mille lõpetas 1985. aastal. Samuti on ta lõpetanud Tartu Ülikooli, kus ta õppis bioloogiat, semiootikat ja kultuuriteooriat. Seejärel on ta töötanud õppejõuna ja ravimifirmades turunduse alal. 1994. aastal kaitses Mikita Tartu Ülikooli semiootika osakonnas magistriväitekirja „Normid ja loov käitumine. Harjutustik tavatu mõtlemise arendamiseks“ ja 2000. aastal doktoritööd „Kreatiivsuskäsitluste võrdlus semiootikas ja psühholoogias“. Valdur Mikita esikteoseks nimetatakse luuleraamatut „Äpraduse rõõm“, kuigi see seostub tugevalt tema doktoritööga „Kreatiivsuskäsitluste võrdlus semiootikas ja psühholoogias“. Mikita enda sõnul on „Äparduse rõõm“ mõnes mõttes selle materjali ülejääk, mida ei saanud teadustöösse sisse kirjutada
mik ristmik mu eramu ik sügavik Rühma ja kogu tähistavad kond elanikkond liited stik sõnastik, harjutustik stu järvistu Eitust väljendavad liited eba ebakõla mitte mittesuitsetaja 2. OMADUSSÕNATULETUS Tuletis Liide Näide Eitus eba (eesliide) ebaselge