(mitte rohkem kui 10% nädalas), siis jälle treenitakse üks nädal kergema koormusega. · Treeningu alguseks peab eelmine treeningu väsimus olema põhiliselt kadunud. · Koormuse tõstmisel on siiski piirid, vananedes hakkavad taastumisprotsessid kulgema aeglasemalt, vigastused ja traumad tekivad kiiremini ning ravi võtab kauem aega. 2.2. Sobilik harjutuspaik ja jooksujalats Kestusjooksu treeningute läbiviimisel on oluline harjutuspaiga valik, eriti pinnas. Eelistada tuleb metsa või pargiradasid, kus on puhas õhk ja pehme pinnas. Hoidu jooksmast tiheda liiklusega maanteedel või tänavatel. Tavaliselt on võimalik sobivaid paiku aga kasutada ainult puhkusel või puhkepäevadel, muidu tuleb leppida jooksmisega elu - või töökoha läheduses, kus tavaliselt pinnas küllaltki kõva. Sellisel pinnasel jooksmisega kaasnevate põrutuste leevendamiseks on soovitav kasutada spetsiaalseid jooksujalatseid
IV SUUSALAAGRI KODUKORD Suusalaagri ülem, õpetajad ja treenerid vastutavad nimekirja võetud õpilaste elu ja tervise eest laagris. Nad peavad ise tundma ja osavõtjaile tutvustama suusatamisel esinevaid ohte, nende põhjusi ja nende vältimist, samuti ohutust kindlustavat laagri kodukorda. Õpetajad peavad kindlustama tundides/treeningutel niisugused tingimused, mis ei ohusta osalejate tervist. Kahjustusi aitab ära hoida oskuslik harjutuspaiga valik ja ettevalmistamine, lume- ja ilmaoludega arvestamine, harjutuste mõõdukas, järkjärguline raskemaks muutmine, läbimõeldud liikumiskord laskumistel. Maastiku- ja rajaoludega tutvumisemi ning suusaoskuste omandamiseni tohib suusatama minna ainult tuntud radadele õpetaja saatel, hiljem mitmekesi. Õnnetuse korral antakse koheselt käepärast abi ja püütakse kannatanu laagrisse toimetada. Raskemal juhul saadetakse üks kaaslane abi tooma, teine jääb kannatanu juurde.
annaabi.ee 
