Heinrich Stahl 1637 esimene põhjaeesti grammatika: · Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele · Ühtlustas keelekasutust, oli oma aja autoriteet · Väike käsiraamat algajatele iseseisvaks õppimiseks. 34 lk grammatikat (ortograafia ja vormiõpetus), 100 lk saksa- eesti sõnastik (ca 2000 sõna) · Ei ole hääldamist, lauseõpetust, sõnamoodustust, muuttüüpe, eitavaid abivorme, harjutusmaterjali · Pearõhk eesti ja saksa ühisjoontel · Korrapäratu kirjaviis. Häälikute seas c, f, x, z. Pikka vokaali märgib h. (sahn) · Artiklid üx ja se. · Sõnatüvi ei muutu, ei teadnud, et eesti keeles on laadivaheldus · Kuus ladina käänet Johann Gutslaff 1648 lõunaeesti grammatika: · Saksa-ladina lõunaeesti sõnastik (2000 sõna). Hea keeletundmine. · Pikk vokaal: â, ô, û, ê. Palatalisatsioon: kotj, panj.
Paigutada ruudud ristküliku peale, loendada neid. Jälgida, et tuleks täisarv.). Edaspidi jätkatakse seda tööd ka II klassis, siis saab juba kasutada ka vastavaid mõõtühikuid ning seostada arvumõiste omandamine mõõtmisoskuse kujundamisega. 33. Hulga, arvu ja numbri vaheline seos. Arvude kirjutama õpetamine. Abikooli õpilased ei seosta algul arvu ja numbrit. Selle seose teadvustamine ja omandamine nõuab pikaajalist harjutamist ja mitmekesist harjutusmaterjali. Eelmainitud eesmärgil soovitab M. Perova järgmisi harjutusi: 1. Leida antud esemete hulga juurde sobiv number. Õpetaja räägib: "Ema ostis 4 apelsini. Näita numbriga, mitu apelsini ema ostis. Kontrollime. Loendame koos, kooris ja kinnitame siia ka number 4". 2. Leida/panna numbri juurde vastav esemete hulk. Õpetaja räägib: "See nukk ei oska rääkida, kuid tunneb numbreid. Vaata, mis numbrit ta näitab (3). Ta palub kolme kommi. Mitu kommi ta palub? Anname nukule 3 kommi.'' 3
annaabi.ee 
