saada või hoopis muusikuid ja nende lauluridu? Pealegi, mida tähendab üldse koolis käimine? Kumb on minu tee? Küsimus, kas ma õpin, on üldine ja enamasti ebavajalik. Ma võin mitte midagi teha ning saada teadmisi, kogemusi, ise seda (võib-olla) teadmata. Enda seisukohalt on hetkel muidugi õppimine tähtsam - arvestades justnimelt minu üpris kehva tervist. Puudumisi tekib palju ja nii ei jäägi muud üle. Õhtud õpikute ja harjutavate ülesannetega on saanud harjumuseks. Teatav rutiin on hea - arendab kohusetunnet ning distsipliini. Liiga palju seda võib aga osutuda ohtlikuks. Pedagoogide toetus ja sõbralik suhtumine aitavad kaasa teotahtele, mis peaks olema igal õpilasel. Päevast päeva korduv situatsioon, kus üks naeratab teisele, loob parema õhkkonna. Kui aga korduma hakkab olukord, mil õpetaja käib taga ning uurib, kas need ja teised tööd on tehtud või kunas laps lõpuks vastama jõuab,
tekstülesannete ja tulpülesannete lahendamise oskuse, mõõtmis-ja joonestamistöödega seotud kinnistavatel harjutustel. Erinevat liiki harjutuste efektiivsus sõltub neis sisalduvast materjalist, aga samuti ka ülesannete iseloomust, sellest, kuidas nimelt õpilastel soovitatakse oma teadmisi rakendada. On oluline õigesti ja otstarbekalt jaotada harjutused, mida õpilased täidavad õpetaja juhendamisel, mida aga iseseisvalt. Lisaks sellele tuleb jälgida õpetavate ja harjutavate harjutuste õiget suhet. Teadmiste kinnistamise ja oskuste kujundamise esimestes tundides on enamusel harjutustest õpetav iseloom ja neid teostatakse põhiliselt õpetaja juhendamisel. Kuid ka siis on õpetaja sekkumine õpilaste töösse erinev, sõltuv nende individuaalsetest iseärasustest. Järgnevates tundides peab pidevalt tõusma iseseisva töö osakaal (loomingulisi elemente sisaldavate harjutuste täitmine, mis omavad ka arendavat
annaabi.ee 
