ürituste organiseerimisega. Inimesed loodavad mulle, sest ma ei vea neid alt. Kes teeb, see jõuab- lihtne ja loogiline. Võibolla Sa mõtled, et miks ma sellest praegu räägin... Tuleb meelde veel üks kõnekäänd: "Harjutamine teeb meistriks." Peab paika. Seega, kui ma teen pidevalt paljusid asju, siis ma saan ka aina paremaks paljude asjade tegijaks. Võibolla mitte meistriks igal ajal, aga vähemalt heaks harjutajaks küll. Ma olen väga õnnelik, et mul on olnud võimalusi end väga paljudel erinevatel aladel arendada ja olen tänulik inimestele, kes on minusse uskunud ja selleks võimalusi andnud. Tänaseks seisan ma väga mitme metafoorilise ukse ees. Mõnest on mul võimalik sisse astuda vähema, mõnest rohkema vaevaga, aga peaaegu miski pole välistatud. Valik on raske. Iseendale aru anda on raske, sest "mina ise" on ka segaduses. See aga pole veel kõik.
2.3.1. Mõistatuste alaliigid: tsenter ja perifeeria 2.3.1.1. Eesti Rahvaluule Arhiivi mõistatuste perifeerne aines 2.3.2. Tsentri ja perifeeria erinevused 2.3.3. Arhiivitöö kinnitus tsentri ja perifeeria teooriale 2.3.4. Mõistatuste dünaamika, vana aines uutes kontekstides 43. Too kolm näidet tänapäevasest vanasõnade kasutamisest uues funktsioonis ja/või kontekstis. 1) Harjutamine teeb harjutajaks 2) Parem väike kupüür kui suur tänu 3) Kes viimasena naerab, ei saanud naljast aru. 44. Iseloomusta tsentri ja perifeeria teooriat eesti mõistatuste uurimise näitel. Too ka näiteid. 3. Mõistatused - žanri muutumise jälgimine tsentri ja perifeeria teooria abil Mõistatus on dialoogiline mäng, mis koosneb kahest osast – küsimusest (ülesandest) ja vastusest (lahendist). Eesti mõistatuste arhiivimaterjali hulgas on tuntumate esikümme järgmine. 1