Tähtsaimateks transpordivahenditeks olid koged. Koged olid suured kaubalaevad, mis liikusid ühe purje abil. 14. Mis sajanditel oli Hansa Liidu õitseaeg? Hansa Liidu õitseaeg oli XIV sajandi teisel poolel. 15. Millal kujunes Eestis välja maapoodide võrk? Maapoodide võrk Eestis kujunes välja möödunud sajandi teisel poolel ja selle sajandi alguses. 16. Mis olid maapoodide eelkäijateks? Maapoe eelkäijateks olid kõrtsid. 17. Kes või mis on harjusk? Harjusk – harjavenelane, oli 18.-19. sajandil rändkaupmees, kes müüs mitmesuguseid pudukaupu. 18. Kuidas kutsuti keskaegses linnas rikkaid kaupmehi? Elanikkond jagunes kolmeks. Kaupmehed olid linna kõige rikkamad kodanikud, kelle rikkus tulenes kaubandusest. Nad olid kõige lugupeetavamad ja nende hulgast valiti linnaelu juhtimiseks "raehärrad" ja "bürgermeistrid". 19. Millised linnad kuuluvad Eestis Hansa Liitu?
Kergete elukommetega naine on rannakadri, liiderlik mees tonksujaan (vrd don Juan ~ donzuan). Vaene tõrjutu on tuhkatriinu, tuhkamats või tuhkahauamats. Vagatseja on pühajüri. Ilmneb ka linna- ja maarahva vastandus. Linnainimene on linnajuulus ning maalt pärit inimene maamats. (Mäearu 2002: 3031) Ameti järgi nimetamine Eesnimelisi isikunimetusi on antud ka mitmetele ametimeestele ja -naistele. Mehenimedega on olemas karvajaagup 'harjusk', hulljaan 'noorsõdur', joodijüri 'arst või velsker', pillijüri 'pillimees', pindejüri 'lihtsõdur', tindijüri 'kantseleiametnik', torujüri 'torulukksepp', õlijüri 'autolukksepp', aabitsajüts või koolijüts 'õpilane', karjakusti 'karjapoiss', metallikusti 'metallikoguja', prügikastikusti 'prügisorija', möldermats või möldrimats 'mölder', mereniglas 'tuuker', saepurusass 'puusepp', sõdursass 'sõdur'. Naisenimedega on
vilistab, viisi küll mitte, selleks pole tal võimeid, vaid niisama meelemõnuks; lükkab kohustusi edasi, seni kuni häda käes ja siis on vihane. Tal on kinnine ning karm iseloom, mis pärast pole tal ka tüdrukutega vedanud. Ta ei ole elus Tartu kaubahoovist kaugemale saanud. Kõik ärritab ja vihastab teda äärmiselt. Tema arvamust ei ole kunagi küsitud, just nagu oleks ta mõni kõrvaline inimene, mõni päevaline, hulgus või koguni harjusk. Teda ärritab venna rahaküsimine kirja teel.Ta ei oska kannelt mängida ning mõnda peenemat tööd teha. Ta pole unistaja, kerglased mõtted on tema loomusele võõrad. Ähvardab rohkem, kui korda saadab( kodust minema minek). Ta ei mõista nalja (vesi)ning pole unistaja. Kerglased mõtted on ta loomusele võõrad. Tema varanduseks on mõned riided, suitsuriistad, suupill (Karl kinkis, mängima pole õppinud). tahab ükskõik kuhu, peaasi, et ära kohast, kus pole
annaabi.ee 
