Oma arvamust ei tohiks kujundada üksikliigutuse põhjal, ükskõik kui silmatorkav see ka poleks, sest eksimise tõenäosus on liiga suur. Zestide tõlgendamisel kasutab inimene oma alateadlikku empaatiavõimet, millega võib kaasneda vääritimõistmist. Erinevate pooside tähenduse tundmine annab eelise konfliktidest hoidumisel, suhtlemisprotsessi edukal juhtimisel ning enda ja teiste analüüsimisel. Eriti oluline on tunda oma zeste, sest sedasi on võimalik mõista, milline neist harjumuslikest poosidest võib kutsuda esile vaenulikkuse või vääritimõistmise teiste inimeste poolt. Kehakeele lugema õppimine annab võimaluse inimese kehahoiakust, kõnnakust, näoilmest, pilgust ja teistest mitteverbaalsetest suhtlemisvahenditest välja lugeda nii huvitavat kui ka tarvilikku informatsiooni. 1.2 Kehakeele lugemine Kehakeele tõlgendamisel on verbaalse ja mitteverbaalse osa kokkulangevuse arvestamine sama oluline kui zestiklastri mõistmine
mõned laulud. 1929 .a. valminud "Kolm pala viiulile ja klaverile" opus 116 jäi Sibeliuse viimaseks helitööks. 64-aastane helilooja, kes oli veel täie tervise juures, loobus loomingulisest tööst. Vanameistrit külastasid "Ainolas" silmapaistvad inimesed. Oli päevi, kus külalistevoolu tuli piirata. 10 Oma eluõhtul oli vanameister hea tervise juures ega loobunud igapäevastest harjumuslikest jalutuskäikudest. Surm tabas teda 20.septembril 1957 .aastal. Ta sängitati Järvenpääle koduaeda. 2. SIBELIUSE LOOMINGU LÜHIÜLEVAADE Sibeliuse rahvusromantiline helilooming on põhjamaiselt karge, palju on programmilisi teoseid . Sümfoonilises muusikas peegeldub tema eepiline legendlik maailmataju : sümfoonilised poeemid ,,Kullervo " (1892), ,,Finlandia " (1899), ,,Saaga " (1902), ,,Öine ratsasõit ja päikesetõus"