poolest tunnist kuni kahe tunnini. · Kepikõnd on efektiivsem vahelduval maastikul. Kõrguste vahed rajal pakuvad vaheldust ning mitmekesisemat koormust lihastele. · Ka kepikõnni puhul sobib koormuse hindamiseks kasutada tervisesportlase kuldreeglit: koormus on sobilik, kui suudad liikudes kaaslasega vabalt vestelda. · Tuleks valida õige treeningureziim vastavalt seatud eesmärgile Ettevalmistav treening (harjumisperiood) Ühtlases tempos kepikõnd 2-3 korda nädalas 15-60 minutit korraga, pulsisagedusega 50-60% maksimumist. 5 Arendav treening (treeninguperiood) Kasutada erinevat tempot, vahelduvat maastikku, kepikõnd 3-6 korda nädalas kestusega 40-90 minutit, pulsisagedusega 60-70% maksimumist. Treeningu järel venitusvõimlemine. Intensiivne treening (treeninguperiood)
Väljast tuleva vaatleja puhul peavad vaadeldavad aktsepteerima seda, et neile järgnetakse. Selleks peavad katseisikud olema kindlad, et kehtib konfidentsiaalsuse nõue kõige suhtes, mida uurija näeb või kuuleb. Käitumiste kirjapanekul on kasulik kasutada kodeeritud märkimissüsteemi, kuhu ei märgita tegelikke nimesid ega vestluste detaile. 2. Ükskõik, kui vilunud vaatleja ka ei oleks, on siiski tarvilik teatav harjumisperiood et inimene harjuks uurija kohalolekuga. Harjumist kiirendab see, kui esimestel sessioonidel märkmeid mitte teha. Jälgimisaega võiks järjest pikendada: 1t esimesel päeval, 2t teisel päeval, seejärel kogu hommikupoolik jne. Kui jälgitakse vähest hulka inimesi, võib tegu olla väga tüütu ja igava protseduuriga. Vaadeldava isikuga võib aeg-ajalt vestelda, kuid ei tohiks sõbrustada see mõjub halvasti uurimise valiidsusele
annaabi.ee 
