Vaadates tagasi ajaloole, ei õpi inimesed siiski, et me kõik oleme võrdsed. Pole halvemaid ega paremaid, vaid oleme, meie – inimesed, kellest igaüks on küll erinevad kuid ehituselt oleme ühesugused. Igal inimesel on õigus vabadusele, seda nii isiklikus elus kui ka mõttevabadusele viidates (Eesti Vabariigi põhiseadus). Eriti teravalt ärritab paljusid eestlaseid samasooliste inimeste vahelised suhted. Olematuid väärtushinnanguid selles valdkonnas võib põhjendada harjumatusega, uudsusega ja hirmuga. Kardetakse, et lõhutakse aastaid kestnud traditsiooniline perekonnamudel, kus on mees, naine ja lapsed. Pidevalt uuenevas maailmas tuleks aga mõista, et kõik meie ümber pole tabu. Tuleb elada ise ja lasta ka teistel elada - komplekside vabalt. Traditsioonilise peremudeli väärtustamine on küll tähtis ja igati õigustatud, kuid halvaks väärtushinnanguks on saanud teiste hukkamõistmine. Igale inimesele tuleks anda võimalus elada oma elu just nii nagu ta
buurid - tunneb oma püsimajäämist tõsiselt ohustatuna. Rassidevahelisi hõõrumisi esineb aga palju laiemal alal. Nii näiteks olid Hiinas Nankingi linnas ulatuslikud rassirahutused 1987 - 1988. aastal. Alguse sai asi sellest, et ühel peol üritas mustanahaline välisüliõpilane tantsida hiinlannaga. Viimasel ajal on süüdistatud sageli idaeurooplasi, sealhulgas ka eestlasi, rassismis. Peamiselt on tegemist siiski viimaste harjumatusega suhelda teiste põhirasside esindajatega, kuna eraldatus on kestnud aastaid. Eestlased on juba ajalooliselt olnud rassilise segakoostisega rahvas. Keele on siia toonud algselt mongoliidsesse rassi kuuluvad soomeugrilased. Mongoliidseid tunnuseid on eestlastel alles jäänud väga vähe. Eestlased jaotuvad tänapäeval valge põhirassi raames : a) põhjarassi ehk atlandi- balti rassi ning b) b) idabalti ( valgemere - balti ) rassi vahel. 5