1315.a. suur ikaldus ja näljahäda. Suur suremus. Koormised kasvasid eriti Harju-Virus, kus saksa soost vasallid tegutsesid äärmise hoolimatusega. Rajati mõisaid, milleks haarati talupoegade maid ja rööviti nende vara. Kohut mõisteti oma suva järgi. Taani kuningas kavatses Harju-Viru maha müüa Saksa ordule. Harju-Viru vasallid kartsid kaotada sellega oma vabadusi. Kauplesid kuningalt lubaduse eestimaad mitte müüa. Sellises olukorras küpses harjulastel kindel plaan oma vabadus tagasi saada. Ülestõusu valmistati salaja ja põhjalikult ette, nii et löök tabaks ootamatult. 1343. 23 aprillil (Jüriööl) tõusis Harjumaa üles nagu üks mees. Kogu Harjumaal põletati maha mõisad ja kirikud, kättesaadud sakslased tapeti. Vallutati Padise klooster. Lühikese ajaga oli kogu Harju, v.a. Tallinn võõrvõimust vabastatud. Ülestõusnute vägi oli 10 000 meest, valiti 4 kuningat, liiguti Tallinna alla
Mõisamaid suurendati talumaade arvelt. Keeruliseks 10 muutus ka poliitiline olukord. Taani kuningas oli otsustanud talle kuuluvad Põhja- Eesti valdused müüa Saksa ordule. See ei meeldinud kuninga vasallidele, kes kartsid ordu alluvuses kaotada oma laialdased vabadused. Vasallid soovisid ostjana näha Rootsi kuningat ja pidasid vastavaid läbirääkimisi. Sellises olukorras küpses harjulastel plaan taastada muistne vabadus. ÜLESTÕUSU ALGUS Tähtsaimaks allikas ülestõusu kohta on Liivi ordu preestri Bartholomäus Hoeneke "Liivimaa noorem riimkroonika". Jüripäev, 23.aprill, võidi ülestõusu alguseks valida mitmel põhjusel: Sel päeval algas uus põllumajandusaasta ja uut aastat taheti alustada vabadena. Jüriööl traditsiooniliselt toimunud tulede põletamine, paugutamine, kisa ja kära aitas maskeerida mässu algust.
annaabi.ee 
