aastal abi Taani kuningalt Valdemar II-lt. Taani kuningas, kelle laevastikule kuulus tollel hetkel ülemvõim kogu Läänemerel, oli tundnud siinsete maade allutamise vastu huvi juba varem (1206. aastal oli taanlaste sõjaretk Saaremaale äpardunud). Nüüd kasutas ta võimalust ning 1219. aastal maabuski Taani kuninga hiigellaevastik (u 100 laeva) Revala rannal. Peale Lindanise (Tallinn) all ülinapilt võidetud lahingut revalaste ja harjulastega (kummalgi vaenupoolel u 2000 meest) ehitasid taanlased Tallinna kohale uue linnuse. Terve aasta võitlesid nad revalastega, enne kui need lõpuks ristimise vastu võtsid. Samal ajal tungis sakslaste, liivlaste, latgalite ning (juba alistunud ja sõjateenistuse kohustust kandvate) sakalaste, ugalaste ja järvalaste ühisvägi Virumaale, kus rüüstati ohjeldamatult, kuni kõigi viie Viru kihelkonna juhid rahu palusid ja pantvange loovutasid. Nüüd (1220) algas
Paavst Innocentius andis Ugandi ja Sakala aastal 1213. 11. oktoobril ürikuga Mõõgavendade ordule. Enne tegi sama ka paavstiga vaenujalal olev keiser Otto. 15 19. Vabadusvõitlus 1222 -1224. Tartu kaitsmise probleemid ja küsimused. 1222. a. vallutasid saarlased taanlaste linnuse ning ajasid sissetungijad Saaremaalt välja. See võit andis julgust kogu Eestile ning igal pool tehti uuesti katset võõrvõimust vabaneda. Saarlased koos harjulastega vallutasid Varbola linnuse ja tapsid sakslased. Pühapäeval 29.jan. 1223. a. tungisid Viljandi linnuses koos sakslastega elavad sakalased okupantidele kallale ja tapsid kõik linnuse õuel olnud võõramaalased. Kirikus missal olnud vangistati, nende raha, vara ja hobused jagati omavahel. Sakalased läksid edasi Leolesse sama tegema. Järgnevalt mindi Järvasse ja sealgi saatis neid edu. Samal päeval saadeti teade ka Otepääle ja Tartusse, et seal samuti tehtaks.
annaabi.ee 
