ja Hydrobia ventrosa (ümarkeermeline vesitigu). Kolmandal eluaastal muutub toidu koosseis järsult. Cladocera, Copepoda (aerjalalised) ja Ostracoda kaovad täielikult. Ka Chironomidae (surusääsklaste) larve leidub hiljem vaid vähestel isenditel. Tähtsamaiks toidukomponendiks saavad paljudes kohtades Amphipoda kirpvähilised Bathyporeia (pôlvikvähk) lahtise, peene liivapõhja elanik ja Pontoporeia affinis (tavaline harjaslabalane). Alates kolmandast-neljandast aastast hakkavad etendama olulist osa juba karbid (Bivalvia). Ilmub samuti merikilk (Mesidothea entomon). Üleminnes 7-ndale ja 8-ndale eluaastale kaovad kirpvähilised, vesiteod. Toit muutub üksluiseks. Domineerivad kôrge esinemissagedusega Macoma baltica ja Mesidothea. Kôvemal pôhjal etendab Mytilus edulus (söödav rannakarp) olulist osa. Uudsena saab toiduvalikus tavaliseks ka kala (ogalikud, mudilased, räim, kilu).
Merituped Okasnahksed Sammalloomad Merilestlased Ainuõõssed Käsnad PÕHJALOOMASTIKU ELUKOOSLUSED Balti lamekarbi kooslus Balti lamekarp, söödav südakarp, kirpvähi liigid. Suure roostekarbi kooslus (Bornholmi nõos suure roostekarbi-balti lamekarbi- lubilamekarbi kooslus)hulkharjasussid punane süstlõpuslane ja tavaline kombitsmühklane, keraskärssloomad harilik silinderkärslane ja lõpussaba- keraskärslane, koorikloomad merikilk, tavaline harjaslabalane ja suur hulklõpuslane ning limustest söödav rannakarp jt. Hulkharjasusside ja koorikloomade vaesunud kooslus. LÄÄNEMERE PÕHJATAIMESTIK LIIGILINE KOOSTIS Rohevetikad Mändvetikad Pruunvetikad Punavetikad Kõrgemad taimed PÕHJATAIMEDE ÖKOLOOGIA JA LEVIK MADALA SOOLSUSE TÕTTU PÕHJATAIMESTIK LIIGIVAENE. Levik sõltub: soolsus, vee läbipaistvus, toitesoolade olemasolu vees, substraat, temperatuur. Horisontaalne levik sõltub soolsusest
annaabi.ee 
