Uus-Meremaal. Põhja-Ameerikas Austraalias siile vabas looduses ei ela; Uus-Meremaa siilid on juurdatud. Siilid on viimase 15 miljoni aasta jooksul vähe muutunud. Nagu ka paljud teised imetajas, toimetavad ka nemad põhiliselt öösel, ta on putuktoiduline. Kaitse Siil on kergesti äratuntav tänu oma okastele, mis on õõnes ja tänu keratiinile ka jäigad. Tema okkad ei ole mürgised ja kidalised. Erinevalt okassea harjasest ei eemaldu need kergesti. Okkad tulevad välja siis, kui siilipoja okaste asemele tulevad tugevamad täiskasvanu okkad. Siili okkad võivad ära tulla ka väga suure stressi all olles või haiguse ajal. Kaitse, mis on kõigil siilisortidel, on võime ennast ohu korral kerra tõmmata, mille käigus kõik okkad väljapoole osutuvad. However, selle efektiivsus sõltub okaste arvust, ja kuna mõned kõrbes elavad siilid on arenenud nii, et nad
pudel) vm. Häälitsevad, laulvad, kirevad kuked tähendavad nt. kiriku- vm. kelli; kui laulev või vaikiv kukk on must, tähendab ta tihti kirikuõpetajat. Siga ja põrsad on silmapaistvalt sagedased mõistatustes, mille lahenditel on tegemist ahju ja koldega, kusjuures ei näi olevat kuigi oluline, mis just mida tähendab: kui must siga läheb lauta, ajab punased põrsad välja, siis on siga ahjuroop ja põrsad söed; kui siga hingab igast harjasest, siis tähendab ta saunakerist; kui ta läheb lauta, sibul seljas, siis tähendab ta leivalabidat. Vahutava suuga kult või orikas tähendas Lõuna-Eestis veski- või käsikivi. Koer haugub elus kui ka ka eesti mõistatustes päris sageli ning linakolkimine ja linakolgits on need asjad, mille järske helisid koera haukumine meie mõistatusteloojaile kõigepealt on meenutanud: Koer haugub, saba suus; Koer haugub killa-kolla, üle mäe milla-molla, sabaroog teeb riksa-raksa.
64 Putukad 1. Sääselised (Nematocera) Sääselised on pikatundlalised kahetiivalised. Neile on iseloomulik enamasti sale ja õrn keha, pikad jalad ning pikad tundlad, mis on sageli silmatorkavalt harjasjad. Sääskede vastsetel on hästi arenenud pea haukamis-mälumissuistega. Valmikutel on suised pikenenud ning kohastunud vedela toidu imemiseks neil on pistmis-imemissuised. Sääse nokk koosneb kuuest tihedalt koos olevast harjasest ehk kimbust (kaks sae sarnast tera ja kude läbivat alalõuga, kaks terava oda sarnast ja kimpu sügavamale viivat ülalõuga, sülge eritav paeljas alaneel ning verd imev elastne ülahuul), mida ümbritseb nahka mitte läbiv tupp. Sääse eritatav sülg tuimestab nahka, takistab vere hüübimist ja soodustab vere voolamist. Sääse sülje kaudu levivad parasiidid uude peremehesse.Sääsed väldivad otsest päikesevalgust, rohkem tegutsevad nad varjulistes paikades ning õhtuhämaruses.
annaabi.ee 
