63. 9.3.1 Millised on asünkroonmootori põhiosad? Asünkroonmootori põhiosadeks on malmist või alumiiniumist kere ja kaks laagrikilpi, neis paiknevate veerelaagritega, elektrotehnilisest lehtterasest koostatud staatori magnetsüdamik, mille uurdeisse on paigutatud staatori faasimähised. Pöörlev rootor paikneb staatori sees. Mootori juurde kuuluvad veel klemmikarp, jahutamiseks ventilaatori tiivik ja faasirootoriga mootoril harjad ning harjahoidikud. 64. 9.3.2 Kuidas tähistatakse asünkroonmootori mähiste alguseid ja lõppe? Mähiste algused U1, V1 ja W1, lõpud U2, V2 ja W2 65. 9.3.3 Millised on asünkroonmootorite ühendusviisid toitevõrguga? Tähtühendus ja kolmnurkühendus. 66. 9.3.4 Mida nimetatakse sünkroonseks pöörlemiskiiruseks? Rootori pöörlemine sünkroonselt staatori magnetväljaga. 67. 9.3.5 Mis on libistus ja kuidas seda mõõdetakse? Libistus ,,s" on suhteline pöörlemiskiiruse muutus
isoleeritud vilgukivist vahekihiga. Magnetsüsteem, s. o. 12 pooluskinga koos kähe eraldi Voolu juhtimiseks ankrust välisahelasse ja ergutusmähi- ergutusmähisega on kinnitatud silindrilisele alusele, mis sesse surutakse vedruga vastu kommutaatorit vaselisan- paikneb hooratta õõnsuses ja on nelja kruviga kinnitatud diga grafiidist harjad. Neid hoiavad vajalikus asendis karteri külge. Kuuel pooluskingal (üle ühe) paikneb harjahoidikud. Uks harjadest on ühendatud kerega, väheste keerdudega jämedast juhtmest ergutusmähis. See toime -- klemmiga «H». Harjad koos kommutaatoriga on ankrumähise suhtes lülitatud jadamisi (peavoolumoo- koguvad ankrumähise sektsioonidest vahelduvaid voolu- tori iülitu^viis) ja tekitab magnetvälja masina töötamisel im{Hilsse ning alaldavad saadud vahelduvvoolu mehaani- mootorina. Ülejäänud kuuel pooluskingal asetsev mätois liselt
annaabi.ee 
