nii nagu päriselus tuleb ka internetis käituda viisakalt ja pidada kinni reeglitest. (Vinter, 2010) Kuna suur osa meediatarbimist toimub siiski laste enda kodudes, tuleks pöörata tähelepanu kodu ja lasteaia koostööle. Lasteaiaõpetaja peaks olema samuti kursis laste koduste meediatarbimist puudutavate reeglitega. Õpetaja peab olema lisaks ka lapsevanemate nõustaja, kelle ülesandeks on lapsevanemate informeerimine harivatest ja eakohastest arvutimängudest. Õpetaja jagab teavet lapsevanemale rühmas väljenduvatest meedia võimalikest mõjudest, pakub infomaterjale ja artikleid ning võimalusel teevad vestlusringe vanematele, kus kõik saavad tajuda teiste poolehoidu ja toetust, ning hea paik, kus jagada kogemusi. (Kruuse, Siibak, & Vinter, 2010) 4. Mida õppisite meediaõppefilmidest, mida nägite praktikumis? Too välja vähemalt kolm aspekti, mida hindad kasulikuks või siis mõtlemapanevaks (3p)
Mõned Sidustamisfaas (vaata joonist 2.1) vanemad ei pruugi olla teadlikud sellisest üleklassiliste arutelude formaadist ühiste murede Klassikoosluse sidustamisfaasis muutuvad käitumistavad ja reeglid mõistuspäraseks ja nor- jagamiseks ning neile ühiste lahenduste leidmiseks – seega aitab märkus klassikoosolekute maalseks: „viisiks, kuidas me siin toimime“. Iga veerandi algul võib esimese paari nädala jooksul positiivsetest ja harivatest mõjudest paremini mõista klassi demokraatia põhialuseid: tekkida vajadus õpilastele käitumislepet ja mõnd tava meelde tuletada (näiteks mürataseme Meil toimuvad regulaarselt klassikoosolekud. Need annavad kõikidele õpilastele võimaluse jälgimist). Koolivaheaegadel õpilased „unustavad“ või nad „resotsialiseeritakse“ koolivälises ühiseid muresid, vajadusi ja probleeme koos uurida. Need koosolekud loovad aluse ühistele keskkonnas
annaabi.ee 
