kasvama suureks ning alustama elu omaette. Kuid millest oleneb see, kuidas ma tulevikus hakkama saan? Mida on selleks õnneks vaja, et olla edukas ja elada muretut elu? Olen täiesti veendunud, et tulevikku mõjutab oluliselt inimese haridus. On ju kõigile meile selge, et omades head haridust on tulevikus palju kergem. Alati on küll ka ebaõnnestujaid, kuid üldjuhul on haritud inimestel elus palju kergem. Probleemidega seisavad silmitsi nemadki, kuid kahtlemata pole neil harituna suuri raskusi töö leidmisel. Ja selle hea töökoha on nad surmkindlalt ära teeninud, nähes nii palju vaeva ja tehes niivõrd palju tööd selle nimel, et tulevikus oleks lihtsam. Nagu ütleb ka kiri Tartu Kommertsgümnaasiumis: "Haridus on aare ja töö on võtmeks tema poole." Selge on ka see, et palju oleneb sellest, kuidas inimene ise püüab ja mida ta tahab. Püüdes niivõrd kõvasti, nagu seda teeb enamus inimesi, on ka tulevik helgem. Väga palju mõjutab inimese
J. J. Rousseau (1712-1778) Sündis Genfis, kuigi rahvuselt prantslane. 10. aastaselt jäi ta orvuks. 13. aastasena anti õpipoisiks, kelle juurest põgenes 16. aastasena. Rändas mööda Euroopat ja sattus haritud proua Warens`i juurde. Oli seal alguses sõbra, hiljem armukesena. Tänu nimetatud daamile sai korraliku hariduse. Õppis muusikakoolis, aga ka astronoomiat, keemiat, botaanikat ja ladina keelt, ajalugu ning geograafiat. 1742. aastal saabus vaese aga harituna Pariisi, teenis elatist muusikuna. Püüdis raha teenida ka maletajana. Daamide abiga sai diplomaadikoha veneetsias, mis lõppes varsti erimeelsuste tõttu. Tutvus harimatu ja lihtsa pesunaisega. Naise harimatu ja lihtne perekond oli Rousseaule koormaks, ometigi väitis ta olevat leidnud läbi selle pesunaise oma õnne. Ühiskondlike probleemide üle arutlejana äratas tähelepanu 1750. aastal esseega ,,Arutlus teadustest ja kunstidest"
akadeemiate liikmeteks. Eriti erudeeritud näitlejad hakkasid kirjutama traktaate näitlejakunstist näitekunsti teoreetikud said nendest. Paljud neist traktaadidest ladina keeles ja värsistatud isegi. Stiililiselt pidid olema tipule lähemal. Näitleja pidi saama marginaalist ühiskonnas aksapteeritavaks kujuks. Dell'arte kujud tegid kõik selleks, et püüda näitlejaid näidata võimalikult harituna, laitmatult moraalse palgega, hea reputsatsiooniga isikutena (eriti oluline naiste puhul) luua positiivne kujund endast. Enam-vähem vastas see kuvand ka tegelikkusele. Enamus näitlejaid olid reaalselt haritud. Improvisatsioon nõudis näitlejalt enesekindlust ja kokkusulamist tegelasega truudus, iga esitaja mängis eluaeg ühte ja sama rolli eluaeg üks ja sama mask. Näitlejad läksid haruharva ühest ampluaast teise
annaabi.ee 
