riietuses ei olnud midagi juhuslikku ja ülearust. Igal rideesemel oli oma tähendus ja vastav kandmiskorda.Toit vaimulike söögilaual oli suhteliselt kesine.Söögiga ei tohtinud priisata,see oli eeskirjade vastane.Korraldati ka paastuperjoode.Abiellumine oli keelatud.13.sajandi alguses tekkisid kerjusmungaordud. Keskaja inimene oli tugevalt seotud kirikuga.Seda aega võib nimetada ka kiriku hiigelajaks,kus kõrgeimaks võimuorganiks kujunes paavst ja harituimateks isikuteks mungad.Sõjanduses oli esikohal rüütlivägi.Kujunes välja ka rüütlikirjandus.Alates 13.sajandist hakkas muutuma ühiskonnakorraldus.Inimeste väärtushinnangud hakkasid taevast maa peale laskuma,kuna religioon väärtustas üha enam maapealseid asju.
Andis välja saksakeelseid geograafilisi raamatuid. Koos Põltsamaa kohaliku arsti Peter Wildega andis välja esimest eestikeelset ajalehte "Lühhike öppetus..." 1765 Kooli korralduse kava - igas mõisas pidi olema kool, mida pidi ülal hoidma kohalik mõis. Lõuna-Eestis. Enamasti seda seadust ei rakendatud. Arvelius ja Willmann - kirjutasid jutukesi rahvale lugemiseks. 1731 - esimene teadaolev maarahva kalender. XVIII sajandi teisel poolel hakkas eestis levima ratsionalism (Descartes). Harituimateks inimesteks said kirikuõpetajadja arstid. Nad hakkasid inimesi õpetama ja nõustama, kuidas eluga paremini toime tulla. Torma kirikuõpetaja Eisen von Schwarzenberg hakkas tegema rõugete vastast vaktsineerimist; avaldas kirju, kus rääkis pärisorjuse kaotamise vajalikkusest; arvas ka et teorent toob vähem kasu, kui raharent. EHITUS KUNSTIS Valitses klassitsism: lihtne, selge, sümeetriline. Sammbad, jäljendatud rustika. Klasitsismis ehitati ümber enamus mõisu