Looming: 1927 Tuulearmuke, 1930 Invaliidid, 1931 Lugu valgest varesest, 1935 Viletsuse komöödia, 1936 Tolm ja tuli II järgu sissejuhatus, esimene lüürika raamat, debüüt. Erinevalt Talvikust näha kunstikummarduslikumat hoiakut võib jäärkida teatavast ilupreesterlusest või maailmapildist, mille täielik valitseja on kunst. 1966 Tähetund, 1971 Eluhelbed, 1979 Lendav linn, 1986 Korallid Emajões. ''Lugu valgest varesest'' ilmus 1931, esimene Alveri poeem, irooniline haritlusluule. Puskini mõju on Alveri loomingut kujundanud, eriti see, kuidas jutustada lugusid värsis. Alveri metalne värss muutub pehmemaks, sisse tuleb laulvust, helilisust, rahvuslikke motiive, otsest haakumist Eesti rahvusklassikaga. 1904ndatel otsesed seosed Juhan Liiviga. 1960-70ndate Alver: tugevneb keeleline dünaamika, keel muutub liikuvamaks, tekib vabavärsse, segavorme. Noor Alver on n-ö staatilisem. Sagenevad alliteerivad
1966 "Tähetund" 1971 "Eluhelbed" 1979 "Lendav linn" 1986 "Korallid Emajões" II järk on tähistatud esimesest luulekogust "Tolm ja tuli". 1930ndate aastate lüürik ja lüroeepik B. Alver. Üks lähtekoht on dekadentsilik esteetika, teine alus võiks olla kaevumine kõrgromantilisse kirjandusse ja eriti lüroeepilisse loomingusse. Alver on selles mõttes huvitav autor, et ta mingis mõttes debüteeriks mitu korda. "Lugu valgest varesest" ilmus 1931. aastal ja esimene Alveri poeem. Irooniline haritlusluule. See, et ta hakkab luulele üle minema üllatavalt pikkade lüroeepiliste tekstidega, ei ole üldse mitte juhuslik. Seda annab seletada taustade kaudu. 11. oktoober 2010 "Tolm ja tuli" võiks olla II järgu sissejuhatuseks. Väga tihti nimetatakse seda debüüdiks (see on esimene lüürika raamat). Alveri puhul on pilk mitmekesisem. Me näeme dekadentlikku pilti "Tolmus ja tules", aga näeme muid asju ka, mida nt Talviku debüüdis ei ole