Samuti loodi sajandi alguses kubermangulinnadesse gümnaasiumid ja maakonnalinnadesse kreiskoolid. Korralik koolide võrgustik kujunes välja alles sajandi lõpupoolel. 19. sajandi esimene pool oli eestlastele muudatusterikas. Mõningad muudatused ei olnud esmalt talurahvale soodsad. Näiteks pärisorjuse kaotamisega suurenesid teokoormised. Samas paranes olukord aja vältel, talupojad said vähehaaval hakata endale oma talusid lubama ja sõltusid aina vähem mõisast. Ilma baltisakslastelt ja haritlastelt saadud ideedeta poleks ilmselt Eestis toimunud rahvuslikku ärkamist. Need muudatused mängisid olulist rolli Eesti majanduse arengus 19. sajandil ja Eesti riigi loomisel 20. sajandil.
Raamatutetarkusi kanti edasi suuliselt ja see andis rahvale mõtteid ja julgust iseenda eest siesta. Ideed levivad kandjate kaudu, ka raamatute olemasolu on vaid eeldus, et neid ka loetakse. Näiteks Bastille' vallutamine ja Suur Prantsuse revolutsioon 1789. Aastal toimus sellepärast, et valgustusideed olid rahva seas juba levima hakanud. Prantsuse ühiskonnas levisid ideed salongide, kohvikute,klubide ja raamatukogude kaudu. Kirjandus oli kättesaadav ja ideed levisid kõrgklassilt ja haritlastelt ka lihtrahva hulka. Bastille' vallutas lihtrahvas, kelleni olid uued ideed juba jõudnud.
annaabi.ee 
