modernismi ühest keskusest Münchenist kodumaale saabunud Kristjan Raud valis oma kangelaskuju loomiseks eeskujud Põhjamaade ja Soome rahvusromantilisest kunstitraditsioonist. See on ehk ühelt poolt seletatav Põhjamaade kunsti suureduga 1900. aasta Pariisi maailmanäitusel. Raud sinna erinevalt põlvkonnakaaslasest Ants Laikmaast raha puudusel ei jõudnudki, seda mõjusam võis olla püüdmatu unistuse sinisära. Teisalt osutus oluliseks kitsa rahvuslaste haritlasringi romantilisest suunatusest lähtunud äratundmine, et valitud tee on õigeim veel olematu rahvusliku kunsti- ja kultuurielu ellukutsumiseks. Sama siiras usk saatis Rauda ka tema hilisloomingu perioodil, kolmekümnendail aastail, mil rahvuslikkus oli valitseva kultuuripoliitika teadlikul suunamisel muutumas poliitiliseks tellimuseks. Tema folkloori-interpretatsioonid tegid nähtavaks regivärsilises pärandist
Järgneva 2,5 sajandi jooksul tegi Itaalia renessanss oma arenemises läbi 3 astet. I aste 14.sajand - kirjanduse ja kultuurielu oli veel seotud vabade linnakommuunidega. Dante, Petrarca, Boccaccio II 15.sajand - humanistid eemaldusid hoopis enam keskaja kultuuritraditsioonidest - tähtsaim oli sõltumatu inimisiksuse vabastamise idee. Domineeris ladinakeelne kirjandus. Firenzes valitses Lorenzo Medici, kelle ajal püüti lepitada antiikseid ja rahvuslikke traditsioone. M ja teda ümbritsenud haritlasringi peamiseks saavutuseks on itaalia kirjanduse taaselustamine II 16.sajand . Itaalias algab humanistliku kultuuri kriis, esiplaanile tõuseb antiikaja ja vararenessansi suurkirjanike jäljendamine. Dante Alighieri (1265-1321)- väga uuritud autor (Boccaccio), raskesti mõistetav autor, kogu ajastu luuletaja, "Vita nuova" ("Uus elu") u 1283-1292 kirjutatud armastusluuletused inspireerituna Beatrice Portinariga kohtumisest
annaabi.ee 
