seesama" (1986), paroodiaid ja humoristlikke lühipalu kog. "Kerge meel" (1988). Kirjanikuna leidis tähelepanu novellikogu "Fabiani õpilane" (1980; F. Tuglase novelliauhind "Õpilase Fabiani" eest), mille põhiosa, Fabiani-novellide tsükkel, ühendab eesti kirjanduse jaoks uudselt kunstiharitlase teema ja eneseiroonia. Esikkogule iseloomulikud irooniline seltskonnakriitika, hüperboliseeritud ja grotesksed tüübid, kunsti- ja haritlaselu veidruste kollektsioneerimine saadavad ka novellivihikut "Mehed" (LR 1981) ja osaliselt selle ainesele tuginevat teatriteemalist rom-i "Hiired tuules"(1982). Pööret suurema "eluläheduse" suunas tähistab romaani diloogia "Keerukuju" (1985, Lng 1984) ja "Kallid generatsioonid" (LR 1986), mis hindab mehe seisukohalt abielu ja lahutust ning abielu kui institutsiooni väljavaateid. Kogu "Vana Fabiani nutulaul" (1988) sisaldab diloogia teise osa taastrüki kõrval valiku novelle.
On töötanud kirjastuses Eesti Raamat ja ajakirjas Looming. 1991-1992. a. oli ta toimetaja ajalehtedes Eesti Ekspress ja Eesti Aeg, 1997-2005 ajalehe Sirp peatoimetaja. Praegu ajakirja Looming peatoimetaja. Vahepeal oli kutseline kirjanik. Loomingust Kirjanikuna leidis Mihkel Mutt tähelepanu novellikoguga "Fabiani õpilane"(1980). Esikkogule iseloomulikud irooniline seltskonnakriitika, hüperboliseeritud ja grotesksed tüübid, kunsti- ja haritlaselu veidruste kujutamine tulevad esile ka novellikogudes "Mehed" ja "Üleminekuaeg" ning teatriainelises romaanis "Hiired tuules" (1982). Pööret suurema eluläheduse suunas tuli romaanidiloogiaga "Keerukuju" ja "Kallid generatsioonid". Romaan "Pingviin ja raisakass" (1992) vaatleb nukra irooniaga "väikese inimese" kohanemisraskusi Eesti Vabariigi taastamisajal. Mutt on kirjutanud ka lasteraamatud "Französisch" ja "Näärivana". Aastail 1994-95 oli ta teleseriaali "Salmonid" stsenarist.