kõikide kultuuride kasvatamiseks. Nende saagikus sõltub põhiliselt väetamisest ja agrotehnikast ning sademete hulgast ja jaotusest vegetatsiooniperioodil. Tänu suhteliselt vastupidavale struktuursusele on leostunud mullad harimiskindlad. Tasastel või nõrgalt kallakulistel aladel on leostunud mullad normaalselt haritavad ehk universaalse kasutussobivusega. Vaid leostunud liiv- ja savimuldi, mida esineb piiratult, peetakse keskmiselt haritavateks muldadeks. (Mullateadus 2012) Leetjad mullad (KI) on head põllumullad ja sobivad intensiivseks kasutamiseks. Nad on ühtviisi sobivad kõikide kultuuride kasvatamiseks. Leetjate muldade viljakus on tingitud nende taimekasvuks parajast nõrgalt happelisest reaktsioonist, optimaalsest huumusesisaldusest, soodsast veemahutavusest ja heast läbilaskvusest.
Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 väärarvestustest tulenevate ja teadaolevate, sageli paratamatute ebasoodsate mõjutuste vastu. 2. suurendavad mullas orgaanilise aine, sealhulgas huumuse sisaldust ja rikastavad mulda kasvuainetega (kasvustimulaatoritega). 3. parandavad mulla sõmeralist struktuuri muutes a. rasked mullad kobedamateks ja kergemini haritavateks; b. kerged mullad sidusamateks ning vettpidavamateks. 4. aktiviseerivad mulla mikrobioloogilisi protsesse kuna suureneb mikroobide arvukus mullas. 5. parandavad muldade soojusrežiimi a. bioloogilistel protsessidel vabaneva energia kaudu; b. huumusrikaste muldade tumeda värvuse tõttu suureneb päikeseenergia neeldumine 6. suurendavad CO2 sisaldust mullaõhus ja mullapinnalähedases õhukihis, millest omakorda sõltub fotosünteesi intensiivsus. 7
annaabi.ee 
