lunariikide 5. Kui suur on pllumajanduse osathtsus SKT-st vi RKT-st? Kui on vimalik leida, siis kas ja kui palju on see aja jooksul muutunud? Itaalia pllumajanduse osa SKTs on kllaltki vike vaid 2% ja hivatud vaid 3,9% tealisest rahvastikust, selle majandusharu roll riigi majanduses on vike: ainult ks kahekmnendik ekspordituludest tuleb pllumajandusest 6. Kui palju on antud riigis haritavat maad? Itaalia maismaa pindala on 29414 tuhat Ha, 13728.5 tuhat Ha neist on pllumaa (46.7 %). Mis haritavasse maasse puutub, siis see on 24 % maismaast. Mitmeastase pllukultuuri osa on 8% ja 14% rohumaa. 7. Keda? Mida? peamiselt kasvavatakse? Miks? kasvatatakse tsitruselisi, viinamarju, nisu maisi teed lipuud(oliivid. li), korgipuud(kingatallad, korgid), apelsinipuud, lavendel parfmeeriatstuses, valmistatakse veine, kuivatatakse ja konserveeritakse puu ja aedvilju, puidust tarbeesemed, taalias peetakse palju loomi. Kige rohkem on veiseid , phvli , lambu , kitseid , sead , hobused, kanad, kalkunid
- kahjulik herbitsiidi järelmõju - umbrohtumine mitteidanenud seemnetest, mullaharimised üleelanud taimedest - fütotoksiliselt mõjuvad laguproduktid (sügavale küntud haljasmass anaeroobsetes tingimustes) - raskendatud mullaharimistööd suure haljasmassi tõttu LIBLIKÕIELISED - seovad õhust lämmastikku (150-250 kg/ha) - suurendavad mulla orgaanilise aine sisaldust - sügavale ulatuva juurestikuga toovad P ja K haritavasse mullakihti - parandavad mullastruktuuri - vähendavad umbrohtumust (eriti vähendavad ohakate hulka, vähem orasheina) - suurendavad mulla bioloogilist aktiivsust - parandavad muldade veemahutavust - suurendavad liivmuldade sidusust, savimuldadel vähendavad VAHE- JA JÄRELKULTUURID - väldivad toitainete leostumist - toitainete omastamise parandamiseks - umbrohu, kahjurite ja haigute tõrjeks - väldivad erosiooni teket
..1,5 : 1 2,5 3,5 4,5 Taliraps 1,2...1,5 : 1 2,5 2,5- 4 Suviraps 1,2...1,5 : 1 2 2- 3 hernes 0,6...1,0 : 1 2,5 3,5 - 4 Liblikõielised · Seovad õhust N (150-250 kg/ha) · Suurendavad mulla orgaanilise aine sisaldust · Sügavale ulatuva juurestikuga toovad P ja K haritavasse mullakihti · Parandavad mulla struktuuri · Vähendavad umbrohtumust · Suurendavad mulla bioloogilist aktiivsust · Parandavad muldade veemahutavust · Suurendavad liivmuldade sidusust ja savidel vähendavad Õlirõigas Ristõieliste seas tugevaima sammasjuurega, hea külgjuurte moodustamine Raphanus sativus ka sügavamates kihtides, peente külgjuurte areng ainult kobedas mullas hea
annaabi.ee 
