vastus peab olema ala 6,24.. Veepeegli pindala 6,5 km2 J'rve toiteala 30 km2 haritav maa 75 % 22,5 km2 vaga intensiivselt kasu 20 % 450 ha kompleksviljelusega 80 % 1800 ha Looduslikud k]lvikud 7,5 ha mineraalmaa metsad 80 % 1800 ha madalsood 20 % 450 ha Toitainete arakanne haritavalt maalt vaga intesiivne fosfor 0,44 kg/ha aastas 198 kg lammastik 27 kg/ha aastas 12150 kg kompleksmaaviljelusega ala fosfor 0,24 kg/ha aastas 432 kg lammastik 20 kg/ha aastas 36000 kg arakanne looduslikult mineraalmaa metsad fosfor 1,5 kg/ha aastas 2700 kg lammastik 0,06 kg/ha aastas 108 kg madalsood fosfor 0,11 kg/ha aastas 49,5 kg
Kuivendus vees on aga nii orgaanilist ainet kui biogeene rohkesti. Kuivendatud põllu- ja metsamaad kasut intensiivsemalt, aineringe mullas kiire. Täiendavate meetmete rakendamise eesmärk on vähendada hajureostusena väljakantavat biogeenide koormust. Talu tasandil on seda võimalik muuta vähendades äravooluga väljakantavat biogeenide kogust ja parendades toitainete kasutamisest taimede poolt. Biogeenid (lämmastik fosfor) kantakse haritavalt maalt välja pindmise- ja drenaaziäravoolu kaudu. Reguleerides seda on võimalik mõjutada leostumise kogust ja toimumisaega. Teine võimalus on vähendada väetamist või parendada taimede poolt väetiste omastamist ja kasutamist. Väetamisega piiramine, maakasutuse muutus (rohumaaks) või laiad kaitseribad erosiooniohtlike väljade ja veejuhtmete vahel vähendavad kokkuvõttes saagi kogust või talu sissetulekut. Mulla niiskusreziim mõjutab
mõju ka jõgede äravoolule ja vee keemilisele koostisele.Põhjavee tase alaneb ja äravool kiireneb, sest sademevesi pääseb kiiresti kuivendusvõrku ja sealt suublasse. Veetaseme alanemisega pääseb õhk pinnasesse ja kiireneb org. aine lagunemineMaa kuivendamisega kaasneb äravooluvee keemilise koostise muutumine. 48)Milliseid abinõusid on uuritud ja mõnedes maades kasutatakse biogeenide väljakande vähendamiseks kuivendatud alalt? Biogeenid (lämmastik fosfor) kantakse haritavalt maalt välja pindmise- ja drenaaziäravoolu kaudu. Reguleerides äravoolu on võimalik mõjutada leostumise kogust ja toimumisaega. Ei tohiks kuivenduskraavide ega -dreenide vett juhtida suublasse (jõkke, järve, merre) otse, vaid läbi looduslähedase puhasti - kraavilodu, puhvertiigi. Metsaribade rajamine. Eestis on kasutatud dreenide täitemulla lupjamist. Soomes on kasutatud lubjalisandiga täidisdrenaazi rajamist risti pinnavee
annaabi.ee 
