---Como te llamas/se llama vanemad---padres õed, vennad---hermanos ema/isa---madre/padre õde/vend---hermana/hermano tädi/onu---tia/tio ämm/äi---suegra/suegro vanaisa/vanaema---abuelo/abuela Poeg/tütar---iho/iha Mulle meeldib...---Me gusta.... ...lugeda---...leer ...sporti teha---...practicar deportes ...süüa teha---...cocinar' ...võõrkeeli õppida---...aprender idiomas ...telerit vaadata---...vaer la television leib---pan negro sai---pan blanco kakao---cacao kohv---cafe jahu---harina sool---sal suhkur---azucar margariin---margarina munad---huevos öösel---por la noche kevad---primavera täna öösel---esta noche talv---invierno täna õhtul---esta tarde suvi---verano täna---hoy sügis---otoo õhtul---por la tarde sekund---un sekundo minut---un minuto tund---un hora hommikul---por la maana jaanuar---enero veebruar---febrero märts---marzo aprill---abril mai---mayo juuni---junio juuli---julio august---agosto september---septiembre oktoober---octubre november---noviembre
custard las natillas water el agua dessert el postre whipped cream la nata montada dinner la comida wine el vino duck el pato yogurt el yogur egg el huevo bag la bolsa fat la grasa bowl el tázon flour la harina bottle la botella fried eggs los huevos fritos box la caja goose el ganso can la lata ham el jamón can opener abrelatas hamburger la hamburguesa carton el tetrabrik honey la miel chopsticks los palillos hot dog el perro caliente coffee pot la cafetera
Siiski on praktiliselt kõik uurijad tegelenud sellega, kuidas ühes keeles kirjutatu viia üle teise keelde, võttes aluseks kirjas oleva, fikseeritud, lõpliku teksti. Tõlge on siis metatekst selle esialgse teksti kohta. Tõlkija ülesanne on tekste uurida ja kirjeldada ning tema tähtsate pädevuste hulka kuulub heatasemeline (lähte)keeleoskus koos stiilinüansside märkamise ja edasiandmise oskusega. Suhteliselt uued, kuid juba üldtunnustatuks saada jõudnud on Kat- harina Reissi ja Hans J. Vermeeri töödel põhinevad funktsionalistlikud teooriad, sh skopos-teooria (Vermeer 1978, Reiß ja Vermeer 1984, Nord Kaks liiki tõlkimist 175 1997): tõlkimine on abinõu mingi eesmärgi (skopos) saavutamiseks, eesmärk pühitseb abinõu ja eesmärke võib olla palju erinevaid ka sama lähteteksti puhul. Selle pere teooriad arendavad varasemaid edasi väga praktilises suunas, võimaldades tõlkeprotsessist saada lisaks