kasvatamise korral – raps) - nitraatide leostumine põhjavette. Sobivad nn püüdjad taimed (järelkultuurid), mis vaba lämmastikku seovad. Näiteks herne järgi saab püüdjaks kultuuriks panna rapsi, rüpsi või õlirõika; varajase kartuli järgi rapsi või õlirõika - erosiooniohtlikel aladel sobivate kultuuride kasvatamine. Vältida või vähendada rühvelkultuuride (köögiviljade) kasvatamist; panna harimissuunnad paika - vedelsõnniku (läga) majandamiseks sobiva külvikorra rakendamine 41. Külvikordade kavandamise alused – kultuuride vaheldumise põhimõtted. Külvikorda kavandades tuleb arvestada sellega, et - vahelduma peaksid: 1) sügavama ja madalama juurekavaga taimed. Sügavama juurekavaga toovad toitained altpoolt ülesse, rikastavad mulda 2) väikese ja suure juurejäänustega taimed, et bilanss oleks stabiilne
kasvatamise korral raps) - nitraatide leostumine põhjavette. Sobivad nn püüdjad taimed (järelkultuurid), mis vaba lämmastikku seovad. Näiteks herne järgi saab püüdjaks kultuuriks panna rapsi, rüpsi või õlirõika; varajase kartuli järgi rapsi või õlirõika - erosiooniohtlikel aladel sobivate kultuuride kasvatamine. Vältida või vähendada rühvelkultuuride (köögiviljade) kasvatamist; panna harimissuunnad paika - vedelsõnniku (läga) majandamiseks sobiva külvikorra rakendamine Et liituda keskkonnaprogrammiga tuleb teha väetusplaan. Väetamisel võib mineraalväetiste ja sõnnikuga anda kogu haritava maa keskmisena ha kohta kuni 170 kg lämmastikku, millest mineraalväetistega on lubatud anda kuni 100 kg lämmastikku. Haritava maa hulka ei loeta looduslikke rohumaid. Viljavaheldusplaani koostamisel tuleb arvestada järgmisi nõudeid: põllumaal, kus järgitakse
annaabi.ee 
