KEVADINE MULLAHARIMINE Kevadine mullaharimine teraviljadel Kergema lõimisega Keskmise lõimisega Raskema lõimisega Üldine veevaru Väike Keskmine Suur Omastatav veevaru Väike Suur Keskmine Harimisaja algus 1 2 valikuliselt Harimisaja kestus lühike suhteliselt pikk lühike-keskmine Harimiskordade arv 1 (2) (1) 2 2 (3) kihiviisiline Harimissügavus 5..
vastavalt 17,0 ja 27,8%, savimuldi 4,8%. 50% saviliiv-, 38% liivsavi- ja 32% savimuldi on haritavatel maadel, liiv- ja turvasmullad (23,7%) on ülekaalus metsa- maadel. Liivmuldade osatähtsus on kõige suurem Hiiumaal, keskmisest enam on neid ka Saare-, Pärnu-, Ida-Viru-, Valga-, Põlva- ja Võrumaal. Savide leviala on suurim Pärnu-, Lääne- ja Raplamaal, seal leidub rohkesti raskeid ja harimisaja suhtes tundlikke gleimuldi. Kahkjaid savimuldi on palju Võrumaal. Viljakaid leostunud ja leetjaid liivsavimuldi on rohkesti Järvamaal, kuid valdavad on nad Viru-, Jõgeva- ja Raplamaal. Eestis on ohtralt rändkive, suurimad on ürglooduse objektidena kaitse all. Maa kasutamist on kivid alati seganud ning rahne, pangaseid, munakaid ja kamakaid (Ø üle 10 cm) on ikka kogutud ja ära veetud