algtõdesid tuntud kunstniku Viive Kuksi juures. Neil aastatel teeb Navitrolla oma esimesed reisid kaugematesse ja kõrgematesse paikadesse. Tihti veedab ta terved suved Kaukaasia mägikülades. Uute kogemuste ja teadmiste najal jõuab ta veendumuseni, et kunstniku anne seisneb tema töövõimes. Töö ja enese vaimne harimine ongi elu mõte. 1988. aastal ebaõnnestub noorkunstniku teine katse astuda ametlikku kunstiinstitutsiooni. Noormees ei lase ennast harimatusse suruda, vaid astub Tartu Ülikooli geoloogiat õppima, ning teeb seda hästi. Umbes sel ajal külastab ta tihti Tartu Tähetorni, kus talle meeldib teleskoobiga vaadelda Kuu mägesid erinevates suurendustes. Lähenedes ja suurenedes ilmuvad fraktaaljoone seest ootamatult nähtavale aina uued ja uued detailid, kusjuures needki tunduvad inimsilmale alati lõplikud, teravate ja selgete äärjoontega olevat. Kunstnik märkab selles infos palju ühist oma sisetunnetusega. Ülikooli ajal loeb ta
III mudel Valgustusfilosoofial põhinev mudel. 1. Inimene on vaba ja mõistlik 2. Normiks on mõistlik ja otstarbekohane käitumine kuidas normi juurde jõutakse tähelepanu all ei ole. 3. Hälve on mõistliku ja loomuliku korra rikkumine 4. Hälbe põhjuseks on teabe puudumine üksikindiviid ei tea, milline on mõistlik ja otstarbekohane käitumine ja käitub vastavalt ebamõistlikult. 5. Hälvikusse suhtutakse kui harimatusse ja ebateadlikku inimesse 6. Normaliseerimise vahenditeks oleksid õpetamine ja teadmiste levitamine 7. Eesmärk on valgustatud ja haritud isiku kujundamine Mudeli kujunemine on valgustusperioodist. Mudeli pooldajad on siiral arvamusel, et ühiskonda on võimalik teha paremaks sellega, et lihtsalt ühiskonna liikmetele anda teavet, et milline käitumine ühiskonna kui terviku jaoks kõige ratsionaalsem oleks.
· Teistega arvestamine (inimesed, oma järeltulijad) oleme programmeeritud nii, et oskame tunda naudingut teistele meeldimisest. Valgustusfilosoofial põhinev mudel: 1) Inimene on vaba ja mõistlik rõhk mõistlikkusel. 2) Normiks on mõistlik ja otstarbekohane käitumine. 3) Hälve on mõistliku ja loomuliku korra rikkumine. 4) Hälbe põhjuseks on teabe puudumine ei tea, mis on mõistlik ja otstarbekohane käitumine. 5) Hälvikusse suhtutakse kui harimatusse ja ebateadlikku inimesesse. 6) Normaliseerimise vahendid on õpetamine ja teadmise levitamine. 7) Eesmärk on valgustatud ja haritud isiku kujundamine. Lähenemisviis pärineb valgustusajast, kuid oma mõju omab ta ka kaasajal (kuigi enam polda nii naiivsed). Selle sajandi 1960 - 1970 aastatel leidis antud teooria kõlapinda Nõukogude Liidus, kus leiti, et on vaja parandada õiguskasvatust, anda õigusteadmisi, et ära hoida õigusvastast käitumist
annaabi.ee 
