Loomulikult pole võimalik kõiki asju peale tööd ajada, kuid kodu ei tohiks tööd liigselt segada. Tuleb leida kuldne kesktee nende kahe puhul. Samuti ei tohi tööl suhelda niimoodi nagu suheldakse kodustega. Raskeks läheb siis, kui on suhted kellegagi töölt, see hakkab segama keskendunud suhtumist. Väga oluline on teada, et sinatamine ei ole sobilik, kui just niimoodi pole varemalt kokku lepitud. Liiga semulik suhtlemine võõrastega näitab inimese harimatust ja keegi ei taha ennast harimatuna näidata. Kokkuvõtteks pean ütlema, et nõustun Manley Halli mõtteteraga: ,,Inimene ilma eetikata on maailma lahti lastud koletis." Eetikakoodeks on küll heatahte avaldus, kuid selle järgimine peaks olema kõigile kohustuslik. Loomulikult ei suuda mitte keegi täita kõiki punkte täielikult ja alati, kuid juba selle järgimine muudaks töökeskkonna sujuvamaks. Eksimusi juhtub kõigil ja jääb alati juhtuma. Kelleltki ei saa loota, et nad oleksid ideaalsed.
Mittekirjakeelne sõnavara. Ajakirjandus kasutab tavaliselt kirjakeelt ja kõvades uudistes ainult kirjakeelt. Ehk tsitaadis ei saa kasutada kirjakeelest kõrvale minevaid väljendusi. • Ära tuleb jätta tsitaadid, mis on vulgaarsed, roppustega jne. Võib esitada siis, kui selleks on suur vajadus. Kui ei saa ära jätta neid, siis asendada ropud sõnud väljajätumärkidega. • Murde kasutamine on keerukas küsimus, kuna murre võib näidata inimest harimatuna. Ei tohiks murret kasutada, ainult siis kui see on loos selgelt asjakohane. Lisaks võivad need olla arusaamatud. • Argikeele-slängi puhul tuleb otsutada, kas see sobib kontekti. Kui sobib, siis tuleks kasutada ilma jutumärkide, lisaseletuseta. Kui ei sobi, siis tuleks asendada kirjakeelse sünonüümiga või üldse mitte kasutada lauset. Kirjalik ja suuline grammatika. Harva on võimalik esitada suulist tsitaati täpsel kujul.
annaabi.ee 
