maagilised eshatoloogilised nägemused, sisenduslikud üleskutsed meeleparandusele ja vagadusele mõjusid kuulajaile erakordse väega. ,,Tema kuulutuse sisu ei olnud teoloogiliste vaadete arutlus ja usuline poleemika, vaid kõige tihedamalt seotud elu ja olukordadega. Hofmanni kuulutus oli kantud prohvetlikust teadvusest. Tema oli nägija, kes tahtis evangeelset visiooni ellu rakendada. [...] Hofmanni mõju eestlastele oli seda suurem, kuna temas astus rahvale lähedale tavaline käsitööline harilikkude inimeste hulgast." (Võõbus 2011: 21.) Teoloogidest kaasjutlustajate kooliharidus vääris aga Hofmanni meelest vaid põlastust. 1525. aastal puhkes Tartus konflikt Hofmanni ning rae ja osa kodanikkonna vahel ning piiskop Blankenfeld andis käsu Hofmann vangistada. Võimalik, et just see teade viis tema Tartu kuulajaskonna ärevusse ja 1525. aasta jaanuarikuu pildirüüsteni. 1525. aasta lõpul aga sunniti Hofmann hoopis linnast lahkuma ja saksa evangeelsetelt teoloogidelt soovituskirju
eespool esildatud kirjas 8. III. 1238 käsib Gregorius IX mitte kuidagi sallida, kui vastristituid mõnelt poolt püütakse orjastada. Taani kuninga kirjas 1240. aastast nimetatakse veel esimesel kohal foogtisid eestlaste isandatena, nagu nägime. 1259 annab Taani kuningas Eerik Glipping Gutvalia kloostrile mitu küla Eestimaal ning Virumaal ja vabastab nad kõigist kohustustest maaisanda vastu peale harilikkude tööde (consueta servitia) Tallinna lossi heaks kui ka sõjakäikudest osavõtmise kohustuse (U. B. 340), tähendab: tegu on olemas, tehakse aga maaisandale. Valdemar-Eeriku laenumeeste seadus aga on praegusel kujul alles 1315. aastast peale olemas. Rutemini kui mujal hakkasid siin vasallid kohtumõistmisest osa saama, esmalt vahest ainult kohtupidamise sissetulekutest, siis kodanliste asjade kohtumõistmisest ja viimaks katseid tegema