suunas ning võivad kanduda 200-400 kilo- meetri kaugusele. Merre sattununa peavad nad vastu kuni kaks nädalat. Kartulimardika kodumaa on Mehhiko. Euroopasse toodi kartulimardikas 1877.a. Eestis leiti kartulimardikas esmakordselt 1965. aastal Pärnumaal. Toitumine ja sigimine. Kartulimardikad ei söö kartulit, vaid nad toituvad kartulilehtedest. Kartulimardikal on täismoone. Ta võib korraga muneda kuni 800 muna ku- ni kolm korda aastas. Ta muneb harili- kult kartulitaimede lehtedele. Munakur- nad munetakse 5-6. päeval peale mardi- kate ilmumist. Vastsed kooruvad 11-12 päeva pärast. Vastsed kasvavad täis ja lähevad mulda nukkuma juulis. See on aeg, mil kartulitaimed alustavad õitse- mist. Noormardikad hakkavad mullast välja tulema , kui kartulipõllud on täis- õites. Nad toituvad 3-10 päeva kartuli- lehtedest ning lähevad seejärel mulda talvituma. Ajaliselt on see augustikuu lõpp või septembrikuu algus. Pika sügi-
Kihelkond. 14. Kui suur oli Eesti elanike arvmuinasaja lõpuks?150 000- 200 000. 15. Milline oli muinaseesti halduslik jaotus? Leia kaardil 8 suuremat maakonda. 16. Leia kaardil eestlaste naaberrahvad, kellega neil oli tihedam läbikäimine. rootslased, soomlased, karjalased, liivlased, latgalid. 17. Seleta mõisted: sumbküla- majad asetsesid tihedalt korraparatult ;ridaküla- tee ääres reas majad ;hajaküla- majad kaugel teine teisest ;adramaa- maa, mida harili ühe adraga( ühe hõbuse või paari härgadega) ;kolmeväljasüsteem- üks osa talivilja all, üks osa puhkas, üks osa sivivilja all;alepõllundus- raiuti mets maha, põletati ja külvati tuha sisse ;ohverdamine- maagiline toiming, loodeti saavutadajumalate heakskiitu ;hing- hoidis keha elus ja kandis elusolendi isukupära ;animism- on hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemet ja loodusnähtuste hingestatusesse.. 18
Laanemetsad Jk- jänesekapsa KKT Parasniisked, kahkjad mullad, happelised mullad.. Peapuuliik: kuusk ja arukask on võimalik kasvatada ka tammikuid. Alusmetsas iseloomulik laanemetsale on pihlaks. Boniteet 1a-1 Puhmarinne: mustikas, pohl Rohurinne: jänesekapsas, jänesesalat, metskastik, kuldvits, laanelill, leseleht, lillakas, metsmaasikas, karvane piiphein, sinilill, kolmissõnajalg, naistesõnajalg, ohtenesõnajalg, sõrm tarn, võsaülane Samblarinne: harili-ja lainjas kaksikhammas, metsakäharik, laanik, palusammal, turbasammal Sl-sinilille KKT Parasniisked pruun mullad või karbonaat mullad. Boniteet 1a-1 Peapuuliik: kuusk, arukask. Puhmarinne: puudub Rohurinne: longus helmikas, mets- härghein, jänesekapsas, jänesesalat, mets- kastik, mets- kurereha, lakkleht, lillakas, metsmaasikas, maikelluke, külma-mailane, kandiline naistepuna, sinilill, võsaülane Samblarinne: metsakäharik, laanik, palusammal, turbasammal
farmakoloogiline toime? a) tropaanalkaloidid b) Solanaceae maavitsaliste sugukond c) L-hüostsüamiin on optiliselt aktiivne, pöörav valguse tasapinda vasakule, atropiin pöördub valgust paremale. d) Spasmolüütilise toimega 19. Limaained sisaldavad ravimtaimed (2), mida rögalahtistava toime tõttu kasutatakse ülemiste hing. Teede katarride raviks a)taimede nimetuse ladina keeles b) droog? 1) Harili altee Althaea officinalis radix 2) Paiseleht Tussilago farfara - folium 20. Kõige tähsam ravimtaim (1), mis sisaldab kasvajatevastase toimega alkaloide a) ladina keeles b) peamised alkaloidid c) millel toime põhineb d)missuguste vähivormide vastu peamiselt kasutatakse? a) Catharanthus roseus (folium, herba) b) indooltuumaga alkaloidid vinblastiin ja vinkristiin c) takistavad vähirakkude pooldumist (blokeerivad) d) 21
ühefaasilise rühmaliiniga lubatakse ühendada kuni 20 valgustuspunkti (valgusti või pistikupesa). Liigvoolude (lühis või liigkoormus) korral lülitavad eriseadmed hetkeliselt ohus olevad võrgud välja, kaitstes neid niiviisi võimalike vigastuste eest. Kaitseseadmeteks on sulavkaitsmed või kaitselülitid (automaadid), mis ühendatakse tavaliselt toite- ja jaotusliinide algusesse. Kaitseaparaadid (sulavkaitsmed, automaatlülitid jm.) paigaldatakse harili- kult jaotusseadmetesse (-kilpidesse. Valgustus- ja jõuseadmete kaitseks kasutatakse laialdaselt sulavkaitsmeid. Sulavkaitsmed on kõige levinenu- mad ja lihtsamad kaitseseadised, mida kasutatakse madalpingetarbijate ja võrgu kaitseks lühiste eest. Ehituse järgi jaotatakse kasutatavad madalpingekaitsmed järgmiselt: korkkaitsmed, kinnised fiibertoruga padrunkaitsmed ja kinnised kvartsliivaga täidetud padrunkaitsmed. Sulavkaitse ei kaitse elektrivõrku liigkoormuse eest
Kasutatakse haljatuses Eristamise tunnused: Leht 53. Perekond viirpuu ja karvane viirpuu Perekond viirpuu: Perekonda kuuluvad heitlehised, ühekojalised kõrged põõsad ja madalad puud. Lehed vahelduvad, hõlmised kuni jagused lihtlehed. Okstel astlad. Üied valged, kahesugulised, kobarates õisikutes. Viljad kerajad või piklikud, punased, kollased või mustad, luuseemneid 1-5, viljaliha lääge ja jahune. Puit tugev, kõva ja raske, kollakas või punakas. Liike 200 (harili, karvane) Levinud Põhja-Ameerikas ja Euroopas ning Aasias. Puitu kasutatakse nikerdusteks ja treimistöödeks. Vilju toiduainetööstuses. Karvane viirpuu: Crataegus submollis Põhja-Ameerika idaosas. Eestisse sissetoodud. 6-8m kõrgune väike puu. Mullastiku suhtes vähenõudlik, talub kärpimist. Lehed munajaskolmnurksed, sirge või nõrgalt südaja alusega, hõlmadegam kahelisaagjad, alt rood karvased, 6-10 cm pikad. Leheroots karvane.
annaabi.ee 
